Paistab, et talvetaat hakkab vägisi sügise asemele trügima. Täna etendasime viimast korda "Seene all" lavastust. Peaaegu kõik näitlejad vahetusid ja ikka oli veel neid, kes väga soovisid esineda.

Asjaosalised ootamas oma etteastet.

Kui etteaste tehtud, sai veel viimast korda seenekese all poseerida Seenekese aeg on selleks korraks läbi. kahju küll, kuid sai siiski paar toredat etteastet korraldada ja lapsed vaatasid üksteist huvi ja rõõmuga. kus vaja, seal aidati kaasa. ja loomulikult aplaus, see kõige magusam osa.

Läbi hakkab saama peagi ka värviliste lehekeste aeg. Meiegi lapsed otsisid rõõmsaid sügise värve ja kandsid need vallatule vahtralehele.

Peagi on õige pintslihoid igapäevane ja küllap tunneb laps isegi, et nii on palju lihtsam.

Ei jõua siin ringigi keerat, kui leht juba värvikuue all.

Nõnda tasahaaval, triip triibu järel saabki leheke oma uue kuue. Igaüks jõuab värvimise tehnika juurde omal moel.

Lehekese värvimine andis omamoodi vabaduse. Värve sai laps valida just selliseid, missuguseid ise soovis. kuid ometi oli ka ülesanne täita. Lehekene pidi saama täiesti uue kuue ja väga värvilise, nii et valged laigud pidid seekord oma aega ootama.

Pintslid on puhtad, kohvid on topsis. Nii peabki.

Rõõmsad päikeselaigud näol mänglemas ja tuba soojendama, niimoodi ju väga mõnus toimetada.

Oleme küll ühtemoodi, kuid lehekesed tulid meil täiesti erinevad.

Artur August armastas puhtaid ja selgeid toone. Teine leheke sai hoopis pruuni kuue.

Sügise pimeduse vastu aitab rõõmus näljamäng "Tere Toomas, tere Tõnu!" Ja paksuks nimetame me üksteist ikka naljapärast.

Tere teeb rõõmsaks nii hommiku, lõuna kui õhtu. Tere ei maks ju midagi ja küll on ometi hea tunne, kui väike Kallikaru sind tervitab.

Ilusat hilissügist nädalavahetust!