Kallikarude  ja Lepatriinude rühma väikesed mudilased on selle nädala mõlemal päeval usinalt oma etteasteid jõulupeoks harjutanud. Nüüd ei pea muret tundma, et puudunud laps ei olegi saanud harjutada.
Usinad näpud on valmistamas emmedele ja issidele üllatuskinki. Enda valmistatud kink on ikka kõige vahvam asi maailmas.

Ega rohkem ei saa saladust avaldada ka, sellepärast ka üks pisike pildike.

Jõuluvana palus tuletada meelde, et  Kallikarude ja Lepatriinude laste jõulupidu toimub reedel, 20.12 kell 16.00. Olgem siis pisut varem kohal, et väike mudilane saaks veenduda, et emme ja issi on ikka temaga ja et ei oleks asjatud rabistamist.

Päkapikkudel on praegu kiired ajad. Vaja on kommid sussi sisse toimetada ja laste mänguasjadele veel viimane lihv anda.
Kallikarud valmistasid sellel nädalal jõuluvanad. Iga laps sai oma kingisoovi jõuluvanale edasi anda. Tegelikult on need jõuluvana seljale krjutatud:)

Natukene nokitsemist ja jõulumees ongi valmis.

Nagu päkapikk, usinad näpud töös.

Võike mõttepaus ja siis läheb meisterdamiseks lahti.

Jõulumeeleolu on juba olemas. Kui nüüd veel tuleks lund ja jõulumees ka, selline väike jõulusoov Kallikarudelt.

Soovijõuluvanad kaunistavad kenasti meie rühmatuba.

Selline vahva tegelane ma siis olengi.

                                            Peoni on veel nädalake. Küllap jõuame ära oodata:)

Kolmeste rida aina paisub. Meie Joosep sai kolmeseks, huraaa!!!

Kui laulud lauldud, alagab see kõige vahvam õnnitluse osa - Joosep tõstetakse nüüd juba lausa kolm korda tooliga õhku.

Õnneks lõppesid kõik õhku tõstmised korraliku maandumisega.

Rõõmus seltskond on tordismiseks valmis.

Tort oli imearmas, kuidagi ei raatsitud lambakesi ära süüa.

Kõige minavam kaup oli aga hoopiski morss.

Küll on tore, et sünnipäev on vähemalt aastas korra.

Tordiküllus teeb suisa nõutuks mõne selli.

                                   PALJU, PALJU ÕNNE JOOSEPILE JA TEMA PERELE!

Kuigi lund on meil juba tükati mõned korrad olnud, ei ole seda siiski olnud niipalju, et lasta liugu meie mäekesest. Mäkke ronimine on aga omaette kunst. Puhkimist ja ähkimist oli kuhjaga. Tore oli aga see, et see ei heidutanud kedagi.

Oskan juba öelda: "Ämme autu". Uhke on seista selle kõrval.

Mõnikord me uurime enne õue minekut või enne söömist veidi raamatuid.  Ja kui tegevus oleks videos, küll siis oleks alles podisemist kuulda. Lugemine käis täies hoos.

Mõnus koht ja mõnus poos, raamatu uurimine täies hoos.

Anna poisile autoraamat ja uurimist jätkub kauemaks.

Joosep mängis õpetajaga paparatso mängu, ikka Joosep ees ja õpetaja järel.

Hea, kui on suurem sõber, kes sulle sõitu teeb.

Ja jälle Joosep põgenemas.

Kõrgused ei kohuta, kelk on vaid otsustanud alt vedada.

Kõige parem viis on käpuli, kuid ka siis on oht, et tuleb järsku tagasikäik.

Mäkke on saanud poiss tükkis palliga.

Veidike puhkust ja siis kõrguste poole edasi.

Koostöö viib edasi. Kuigi kelke oli vähe,jagati neid sõbralikult.

Aeg linnukeste eest hoolt kanda.

Juba pärastlõunal olid esimesed külalised platsis. Puhastatud seemnekset said ka lapsed maitsta. Maitsmise soov oli kõigil ja kõhtu see seemneke ka läks.

Lumist nädalavahetust. Uurige ja proovige kõik kodused liumäed läbi. Karastage tervist ja koguge jõudu järgmiseks nädalaks. Ja ärge unustage linnukesi ja ...
 Kohtume järgmisel nädalal.

Meie jõuluprogrammi õppimine on juba pikemat aega täies hoos. Kahjuks peavad mõned lapsed haiguse tõttu kodus viibima ja meie jõululaulude õppimine võib jääda viimasele momendile. Kui  hääl veel kähe ja laulda raske, võib videosid vaadata ja sealt ühtteist kõrva taha panna. Ja kasulik on seda ka emmedel ja issidel uurida, mine tea, mitu kinki jõuluvana toob. Lapsega koos õpitud salmid võivad teid hädast välja aidata.

Vanal aastal tuleb kõik võlad ära likvideerida. Siit siis väike isadepäevavõlg.
Meenutus Kallikarude ja Lepatriinude rühma isadepäevapeost.

Viimased sättimised ja Suitsupääsupesa lasteaia kõige pisemate esimene pidu koos emade ja isadega võib alata. Olgu isadepäev või emadepäev, sellisel päeval on ikka pere koos, nii ka meil.

Nagu näha, jagub väikesi mudilasi nii esinemise rivisse, kui ka emme või issi sülle. Esimestel pidudel juhtub ikka mõnikord nii. Kõige tähtsam on siiski hea tuju ja koosolemise rõõm.

Meid oli kokku, vaatamata haigustele, ikkagi päris palju. Aga vanasõnagi ütleb, et häid lambais mahub palju ühte lauta.

Oleks nüüd lugu vaid videos:) Tore, et vapraid mudilasi jätkus ka peo lõpuks.

Väikesed sättimised käivad asja juurde. Ikkagi esimene tõsisem ülesastumine.

Õpetaja natuke aitab ja luuletus ongi esitatud. Eerika Esopi luuletus "Minu i.." oli laste jaoks väga populaarne luuletus. Isa targad sõnad said otsekui laste enda mõteteks. Kes siis ei tahaks olla tark?

Esinejate read on juba õige hõredaks jäänud. Seekord peavad küll õpetajad endale kiitust jagama, kes me vapralt lõpuni vedasime:)

Magusa koogi valmistamise laul on muusikategevuses üks laste lemmikuid. Kooki segatakse vahetevahel šokolaadi ja viinereid, maasikamoosi ja heeringaid. See viimane pakkumine tuli siiski õpetaja poolt naljatamiseks.

Pidu lõppes maski meisterdamisega ja laste valmistatud pirukate ja tordi söömisega. Mõnusat suminat oli tuba täis, meeleolu oli hea ja hea tujuga mindi ka koju.

Täna laulsime lume sadama. Kohe, kui lumesadamise laul oli läbi, hakkas laia lund või õigemini lörtsi sadama. Poole tunniga on toredad lumised rüüd nii puudel, kui liivakastidel, mängumajal ja kõnniteedel. Laste meelest on lörts ka väga tore, sest on päris lume moodi. Sellise valge ilmaga on täiesti passlik meie toredaid kadrisid meenutada.

Väikesed kadrid on peoootel. Palged punased ja uudistavad silmad teisi kadrisid vaatamas.

Mõni staažikam kadri oskab lausa akordionit mängida, laulda peab aga iga kadri oskama.

Nii suure ringi teevad vaid vanem rühm üksi, võite siis aimata, kui palju kadrisid siin saalis veel oli.

Nüüd on väikestel kadridel aeg lustida.

Uhked kübarad ja värviküllased  pearätid -  nii kauneid kadrisid ei ole meie majas varem nähtud.

Selles mängus me kerime lõngakera. Kadripäeval ei tohi ju loomi ja neilt saadud vajalikke saadusi ära unustada.

Lõngakerad said kord kokku keritud ja siis jälle lahti. Vahepeal läks lõng umbe ka ja katkes suisa mitmel korral.

Mõtlik kadrimees oma esimese peo üle mõtisklemas. Ei tea, kas sai küllalt lauldud ja tantsitud, et Eestimaal järgmine aasta oleks veel parem karjaõnn.

Aga kadrid armastavad vahel tembutada ka ja endale külast laps kaasa paluda. Egas neil muidu nii suured pered ei oleks. Õnneks lapsed läksid kadridega rõõmsalt kaasa.

Teine pere jälle omakaorda lapsukesi tagasinõudmas.

Kõige toredam lugu oli kadrititega, tema pissi ei suutnud keegi ohjeldada. Seda pole õnneks vaja ka, sest kadripiss toob õnne ja lastel oli sellest lõbu laialt.

Peo lõpuks kohtusime tänapäevakadridega. Laule laulsid nad aipodist, lapsi neil ei ole, kodus käivad koristajad ja süüa nad ei osanud ka valmistada. Mis nendega peale hakata? Õnneks ei olnud mängulust nendesl  päriselt veel kadunud ja üheskoos vanaja kadridega tuli laulumäng "Mul on üks vahva kadri" toredasti välja. Ja mis veel vahvam, nad olid poest ostnud vanaaja kadridele hea noosi komme. 

Täna aga nautige talvemuinasjuttu kas aknast või minge õue. Läbi väikeste Kallikarude valmistatud jõulukaunistuse on õues kõik veelgi suurepärasem.