Ühel päeval käis meil külas tädi Reet, kes mõned aastad tagasi töötas meie lasteaias rühmatädina. Tädi Reet on praegu kodus ja naudib pensionipõlve. Vabal ajal meeldib Reedale teha käsitööd. Tema heelgeldatud nukke on meil õige mitu. Seekord tõi Reet meie lastele heegeldatud mikrofoni. Tore on see, et mikrofon läks kohe ka käiku. Järgnevad videod on tehtud laste ooteajal, mil minnakse sööma või mõne muu tegevuse ootamise ajal. Sellisel tegvusel on kaks head külge. Ootamine ei ole enam igav tegevus ja otse loomulikult meeldib lastele esineda ja näidata, mida ta oskab. Mõnikord on ka see mikrofoni hoidmise soov nii suur, et esialgu veel muu ei tulegi, kuid iga asi omal ajal.
Head nautimist!
Esialgu on kõige julgemad meie poisid.

Eile tegid väikesed Kalliakrud õhtuhommikvõimlemist. Meie smarttahvel on ikka üks vägev asi. Sinna saab joosnistada, saab vaadata huvitavaid pilte ja saab mõnikord multikaidki vaadata. Samuti võimlemist ja tantsimistki teha. Hommikvõimlemised on jätnud oma meeldiva jälje ja nii need Kallikarud hüppasid ja kargasid õige mitu ja erinevat tantsu läbi. Väga hea võimalus liikumisvajaduse rahuldamiseks:)

 Tõsisemad ettevalmistused isadepäevaks juba alanud...

Pintslihoid jällegi esmatähtis ja issi penupp saabki värvitud.

Meie abivalmis Moonika näitamas, kuidas ka kõik ääred tuleb ära värvida. Muuga saab Maria aga ise suurepäraselt hakkama.

Ei ole aega pilkugi töölt visata. Paistab, et see värvimise töö on üks mõnus töö.

Päike segab pildistajat, töö tegijat küll mitte.

Tuleb hoolega vaadata, et kõik kohad saaksid värviga kaetud. Juba saavad lapsed hakkama ka tasapisi sellega, et värvitakse järjest, mitte surts siit ja surts seal. Seda kõike on aga ikka vaja  lastel lasta märgata ja proovida.

Väike mees on ametis ja saate ise varsti näha, kui hästi ta selle tööga toime tuli.

Ott markus püüab ka järgrmööda värvida. Eks väikesi tühje augukesi ikka tekib, kuid need vead saab väheste pintslitõmmetega ära parandatud.

Eile tõi Rasmuse ema meile hulga toredaid ehteid. Veidike oli vaja ehte suurust korrigeerida ja tulemus oli näiteks selline ...

Tegelane maskiballilt.

Meenutab osaliselt  ühte tegelast A rühma filmist, kelle nahavärvus oli küll pisut teist värvi:)

 Tänud toredate ehete eest. Lastel on juba ka omad lemmikud tekkinud. Seega, ehitud tüdrukuid ja poisse võite meie blogis veelgi kohata ja muidugi ka rühmas.

Päev algas teatrikülastusega.
Etendused ja muud vahvad üritused saalis teevad lapsed meeldivalt ootusärevateks. Oli ka põhjust. Nalja, laulu ja muid sekeldusi oli omajagu.

Töökad putukad alustamas oma etteastet.

 

Kuigi kohati läks etendus väga ägedaks, pidasid Kallikarud kenasti vastu ja lohutust vajas vaid korraks ainult üks laps.

Vihmane ilm jättis Kallikarud täna tuppa. Tegemistest siiski puudu ei tulnud.

Leppisime tüdrukutega juba eelmine nädal kokku, et aitab paberite tavalisest tükeldamisest. Te olete juba nii suured, et saate piltide välja lõikamisega hakkama küll. Ja tõesti, nad sai hakkama suurepäraselt.

Vana müügikataloog on piltide välja lõikamiseks parim asi. Ja kui aus olla,siis neid toredaid pilte ei raatsigi katki niisama lõigata.

Valgetest paberitest sai tehtud voldik ja sinna need toredad liblika ja muude kaunistustega pildid said. Kohe nagu pildiraamat.

Eks esialgu saadakse hakkama mõningate piltide lõikamisega.Kuid harjutamine teeb meistriks ja siis ei jõua ära imestada, millega need väikesed käsitöömeistrd hakkama saavad.

On ju ilus!

Igal lapsel oma lemmiktegevus. Populaarne kineetilise liivaga täidetud kast on justkui magnet. Kaks kuni kolm last mahuvad sinna sõbralikult toimetama küll.

Ehitusmeistril omad tegemised. Robin peab hetkel aru, kuhu see väike vidin võiks kuuluda.

Autonurgas võib alati ka tüdrukuid kohata, ei ole see ainult poiste pärusmaa.

Niimoodi külg küljekõrval sõlmitakse sõprussuhteid ja jagatakse mängunippe.

Poisid demonstreerivad oma ägedaid autosid. Ja miks ka mitte, kui on huvilisi.

Töökas ehitusmees käiab üle igaks juhuks ka lasteaiavoodid. Nüüd peaksid küll sirged olema.

Ja  kui automäng ära väsitab, siis on aeg midagi hamba alla panna ja muidu lösutada tugitoolis.

Täna pidasime Ida Lidia sünnipäeva. Ida  Lidia on meie esimene neljane ja kohe saate ka näha, kui toredasti ta seda demonstereerib.

Ida ise sättis oma sõrmed nii, et üks sõrm tuleb peitu panna ja siis ongi.

Sünnipäevalaps on valmis laulu kuulama.

Kui laulud lauldud ja neli korda sünnipäevalaps õhku visatud, siis tuli kätte kommiaeg. Sünnipäeval on kõik hetked toredad.

Kavalad kommid need Kalevi kommid.

Kui kommid jaotatud, siis hakkas üks korralik krabistamine, ei ühtki muud häält:)

Küll mahtus ühte hommikusse palju ...

Tervise nädal on saanud võidukalt lõpule. Teame, kuidas tervislikult toituda. Hambaid oskame hoida ja pesta ja nagu ise näha võite, sügislehtede lahingu oleme me ka peaaegu võitnud. Sellist toredat nädalat ei oleks aga toimunud, kui me kõik ei oleks sellele pisut kaasa aidanud.
Pääsukeste rühma lapsed ja õpetajad etendasid vahva etenduse "Sööbik ja Pisik". 

Hambad rõõmsasti reas, esialgu on mure veel kaugel.

Vanaema annab Jussikesele kommi, kuid Jussike ei saa peatuma. Veel ja aina veel sööb jussike magusat.

Ja nii need pisikud platsis ongi.

Pisikud ehitasid hammastesse lausa mitu majakest.

Selliseid armsad pisikupesad toovad aga teadagi suure mure majja. Õnneks lõppes kõik kenasti ja tore hambaarstitädi tõi Jussikesele jälle naeratuse tagasi.

Kommi asemel valib Jussike nüüdseks pea alati õuna.

Toredat etenduse lõiku saab vaadata aadressil: http://youtu.be/xSiWmtv4-p0 . Lisaks etendusele mängiti toredat äraarvamise mängu, kus õige väite puhul tuli püsti seista ja vale väite puhul tuli kükitada. Väide, et hambaartsid on kurjad tädid ajasid isegi lapsed naerma.

Oli tore toimetamine. Kord püsti ja siis jälle kükki. Peale istumist on jälle mõnus liigutada ja mis veel parem, läbi selle liigutamise sai jälle palju targemaks.

Möll lehtedega käib meie majas ka juba pea terve nädal. Ei ole last ega õpetajat, kes ei oleks asunud võitlusesse sügislehtedega. Meie võitlus käib aga ikka nalja ja rehaga. Suured rohelised kotid lausa neelasid lehti laste käest.

Lehekott juba lausa lapse suurune, aga ikka ei ole veel tema kõht täis. Ikka lehti veel juurde ja juurde.

Eks tegemist oli kuhjaga. Oli mõni tubli, kes lehed kokku kuidagi kogus, kuid seejärel tuli jälle järgime tubli, kes veidike möllata soovis:)  Oleks ju patt väiksemat sorti möllu lehehunnikus keelata.

Kuid tegelikult olid lapsed omal moel väga tublid. Töökaid tegelasi jagus igasse lasteiahoovi nurka.

Nüüd tuleb veel kotisuu kinni tõmmata ja jälle tükk tööd ära tehtud.

Meie lasteaia tegemisi saate vaadata facebookist. Kirjutage meie lasteaia nimi otsitava nime lahtrisse ja selt on ka tervise nädalast hulk pildimaterjali, mis blogisse ei ole sattunud. 

Kõige tähtsamad sündmused jätsime kõige viimaseks.
Meie Robin sai kolmeseks. Palju õnne kallile Robinile ja tema emmele ja issile! Ka Kallikarud olid rõõmsad ja pidu võis alata!

Sünnipäevalaps ootamas oma sünnipäevalaulu. Kõik veel ootevalmis.

Sünnipäevalapse asjalik pilk reedab, et ongi kolm täis, usu või ära usu:)

Märkamatult mindi üle magusamale tegevusele. Kõik on rahulolevad.

Magusad maisikepikese pallid kaovad kui nõiaväel.

Nüüd on meil kõik kahesed otsa saanud. On vaid kolmesed ja juba üks neljane ka.

Neljaseks sai meie Ida Lidia. Palju õnne sulle kallis Ida Lidia, kes sa hetkel veel kodus paraned ja palju õnne ka väikese Kallikaru emmele ja issile ja kindlasti ka Kasparile! 

Mitu kiisut? Õige, neli!

Saa Ida Lidia ruttu terveks, me ootame sind!

Kohtume teie kõigiga jälle järgmisel nädalal!

Egas siis matkapildid nüüd otsa saanud. Neid nüüd niipalju, et blogigi hakkas pisut vastu tõrkuma.

Paras mägi alla jooksmiseks.

Ettevaatuse mõttes tulid lapsed ikka ükshaaval.

Ja kõige lõpus õpetajad. Huvitav, miks õpetajad ei jookse?

Kõigepealt tuli metsa tänada selle eest, et me seal möllata saame. Kallistamine puule kindlasti meeldib.

Oi, kui pikk!

Juhtus ka nii, et mõni puu sai lausa kaks kalli.

On päris mõnus, et kohe oma puuke.

Aga mina olen koos Anneliga.

Tarvis kiirustada. Missugune puu võiks olla see minu.

 Mängitud sai veel kulli ja pesa leidmise mängki sai mängitud. Kuid mis juhtus vahepeal? Vahepeal kadus meil õpetaja Anu ära. Lapsed otsustasid, et politseid ei ole küll vaja kutsuda, ise leiame ülesse. Mets oli täis huikamist ja jooksmise raginat  ja seal me Anuke oligi!

Toredaid augukesi oli terve see mets täis ja üks korralik peituse vimka ka igati omal kohal.

Käes on turgutava joogi ja rosinaküpsise aeg.

Küll on kosutav suutäis peale sellist jooksmist, ronimist ja tagaajamist.

Rosinaküpsis pani lausa uurima.

Veel mõned ampsud ja lonksud ja siis viimasele möllutamisele.

Aeg hakkab juba ütlema, et peagi kodutee ees. Ehk jõuab veel pisut mängida.

Ohhoo, juba posid mäe all kulli mängimas.

Magus suutäis pooleldi peos, kui  juba uued plaanid mõttes .

Aga võtame rahulikult ja joostud sai ka juba omajagu.

Matka lõpus said lapsed veel mõned kiiremad ringid puude vahel teha. Kes jooksis niisama, kes mängis kulli.Tegevust jagus kõigile.

Metsas on ikka väga lahe. Robini rõõmus nägu ei varjagi seda.

Veel mõned toredad potsatused pesakestesse ja siis algab kõige kiirema lapse jooks mäkke ülesse.

Selgus, et kõik lapsed olid kiired. Tekkis tore ussike. Ussikesel nüüd kodutee jalge ees.

Mäest alla saadi ilma suuremate viperusteta. Suuremate juurikate kohalt aitas õpetaja lapsed üle. Sealt taheti lausa lendu hüpata.  Ei kardetud kõrgust ega midagi.

Ja mis seal karta, armas puuke ootas lapsi jälle, et keegi saaks kinni haarata.

Matk läks korda, Lapsed olid rõõmsad ja terved ja toimetatud sai üksjagu. vahva koertepaar meid metsast ära saatmas.

Metsas sai joostud ja ronitud. Sai mängitud ja sõpradega koos oldud. Uuritud sai ka sügise viimaseid märke ja märkamatult, kuid väga lõbusalt, saigi see metsaskäik läbi. Lapsed olid tublid, lausa väga tublid. Ei olnud kraaklemist ega pahandusi, keegi ei jorisenud ega virisenud. Õnneks ilmataat halastas meile ja lasi sellel toredal matkal toimuda.