kolmapäev, 28. mai 2014

Jätkuvalt on toimetamist uue ja huvitava liivaga. Seda saab mudida ja sellest saab lihtsa vaevaga valmistada ümmargusi pallikesi. Saab niisama patsutada selle pinda, saab käekesed liiva alla peita ja mängida ilma, et midagi mustaks saaks.
Selline kast võiks vabalt olla laua suurune:)

Kes teeb torni, kes teeb kooki. Lõpuks seguneb ja laguneb kõik üheks liivamassiks. keegi ei pahanda, et tema kook just laiali valgub, see teeb hoopis nalja.

Usinatel liiva mudijatel on käed tööd täis. Koos on tore ja tekib palju mõtteid. Jälgida aga tuleb, et liiv ikka kasti jääks ja sealt liialt välja ei pudeneks.

Ühise toimetamise juures tuli luua veel üks töökoht ja selleks sobis kööginurga kausike imehästi. Nii mahtusid kõik üheskoos toimetama. 

Varsti hakkab meie testihooaeg läbi saama. Etteruttavalt võib öelda, et lapsed on olnud tublid ja õppekava kenasti omandanud. Väikesi tähelepaneku vigu ikka jagub, kuid need on kõik ületatavad.

Pildi loomine paistab olema tore, ent samas mõtlema panev.

Midagi oleks nagu veel vaja lisada, aga mida?

Valmis, päris uhke sai!

Laurale meeldisid väga autod, neid sai õige mitu pildile.


Laura on tulemuse üle rõõmus.


Detaile on palju ja mõtteid samuti.

Kas meeldib?
Veel on jäänud mõned testimised, siis saab juba arengumapi vahelt tulemusi uurima hakata.
Eelmine nädal toimus meie lasteaias traditsiooniline talgupäev.   Rohitud said lillepeenrad, hekid said sirgema joone ja puhtamad alused. Hulga vana liiva sai liivakastidest ära tassitud ja uus asemele toodud. Värskema näo said nukumaja, auto ja kõige pisemate rühmade piirdeaiad. Lastaia hoov kihas toredasti  kui mesilastaru.  Tänud kõigile abilistele!

Kõige väiksemate ülesanne oli koos õpetajatega täita istustuskastid seemnetega ja taimedega. Taimed on nüüdseks  läinud ilusasti kasvama ja juba on näha esimesi algekesi seemnetst.

Kelle jalg tatsub, selle suu matsub!

Talgusupp maitses ülihästi.

Ja oli hoopis testsugune söömine. Kõigepealt söödi üksjagu küpsiseid. Seejärel asuti suppi sööma ja siis veel mõned koogid ja küpsised takkajärele. Kõik see toimus sealjuures püstijalu, mitte nii, nagu lasteaiatoas. Värske õhk teeb imesid:)

kolmapäev, 21. mai 2014

Eile õhtul ootas meie lasteaia ukse ees lapsi tore üllatus. Julge pardipere planeerib ilmselt perelisa ja on otsustanud oma tibud tuua just meie lasteaeda.



Kevad on täies ilus ja lillemeri muru sees rõõmustab ka meie Kallikarusid.

Juba on nii soe, et võib julgelt  murul jalga puhata.

Kuigi kevad meelitab õue, ei jäta me tegemata ka tubaseid toimetusi. Igal päeval saab üks või kaks last proovida lapse arengut jälgivat testi teha. Lapsed muidugi ei tea testist kui sellisest midagi. Nemad uurivad koos õpetajaga, mis on pildil, ajavad rahulikult juttu ja siis mängivad oma mängu pildiga.

Pilt on alles algusjärgus. Mõtteid on palju, küllap jõuab Katariina need ka teostada.

Ruumi pildil veel oleks, kuid nüüd on vqlmis.

Oli tegus pildivalmimise protsess. Esemeid lisati ja võeti ära. Oli põnev jälgida, et mis siis lõpuks välja tuleb. Välja tuli igati ahva pilt  ja Maria on ise ka rahul.


Nii see tutvus tähtedega algab. A-d  tundis pea iga laps, oma nimetähte tundsid ka mitmed lapsed. Nüüdseks on tundjaid palju rohkem ja nimetajaid samuti.

Üheskoos on toredam. Värvimise töö nõuab kannatust ja järjepidevust. Lapsed tegid oma tööd siiski näilise pingutuseta ja ikka suure hoole ja armastusega. Ikkagi päris oma täht.

Tore algus on tehtud, harjutamine teeb meistriks.

Kes saab hakkama ühe kriidiga, kes vajab laiemat värvivalikut.

Meie uus luuletus on "Meie kiisul kriimud silmad".

Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas kännu otsas.
Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema.
Kes see  luges, aru sai, sellele ta tegi pai.
Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda.

Õnneks ei saa  lasteaias keegi  tukast sugeda, kui tähti ei tunne või lugeda ei oska. Lapsed teavd, et kiisu kool töötas väga ammu aega tagasi ja siis võis sellist lugu juhtuda küll. Muidu on luuletus vahva, pealegi on see ju pärit vanavanemate varasalvest  ja lastel on see suuresti juba selge ka.






reede, 16. mai 2014

Sellel nädalal alustasime lapse arengut jälgivat testi. Testis uurime, mida laps on õppekava raames omandanud. Test on mänguline ja võtab aega umbes kakskümmend minutit. Testi lõpus saab laps testi detailidega mängida ja laduda oma pildi meelisesemetega. Lapse laotud pilt ei kuulu hindamise alla. Testi tulemused lähevad iga lapse arengumappi. Neid saab iga lapsvanem uurida ja kui tekib küsimusi, siis saab nendest ka õpetajaga rääkida.





Kevad hakkab tasapisi suve poole sättima. Automängud poiste seas hakkavad samuti hoogsamaid tuure võtma.





Tüdrukute tegevused on enamasti rahulikumad ja seotud rohkem kaunite kunstidega.

Sellist keed kannaks ehk emmegi.

Viimaks saab ise ka uurida, mis välja tuli. Ilus kee tuli, vaat mis!
Eelmisel nädala käisid filmimehed ja filmisid meie lapsi nukk Stella külaskäigul. Stella kandis prille. Siin lapsed proovivadki, kuidas prillide kandmine tundub. Proovimise käigus selgus, et prille kanda on täitsa vahva ja mingit võõristust prillide ja prillikandjate vastu ei tundunud olema. Just nagu väikesed professorid.


Sella koos enda baleriinist nukuga. Stella on pea sama suur, kui lapsedki. Seekord löödi patsu ja kallistati juba vägagi julgelt. Eelmistel  kordadel  tumedanahalise nukk Ananega kohtumistel, ei julenud mõni laps siiski nukku endale liiga lähedale lubada. Tervituspatsu lõid siiski kõik lapsed.
Eile õhtul toodi meie rühma üks isevärki liiv. Natuke veniv, samas ei määri, on pehme ja mõnu mudida. Väga vahva ja võiks öelda, et isegi teraapiline materjal. Tekib küsimus, et kus siis lapsed on, et miks lastega fotot ei ole. Aga eks ikka sellepärast, et pildistajast õpetaja mudis liiva koos lastega. Kellel siis aega oli seda pilti teha:)

SELLEL NÄDALAL SAI MEIE MARIE KOLMESEKS . PALJU ÕNNE MARIELE JA TEMA PERELE!

Paistab,et kolmeseks saamine on üks suur rõõm ja lust.

Täna istun  väga tähtsal kohal ja mulle see täitsa meeldib.

Õnnitkuste voor on tegelikult üks vahvamaid. Veel ei häbeneta teha kalli-kalli ja musigi on täiesti loomulik.

Ilmselt veel paar kosutavat sõna sünnipäevalisele ja siis kommile!.


Tulemas on soe või suisa kuum nädalavahetus. Puhake hoolega, sest usinaid ja nobedaid töökäsi läheb meil vaja järgmine nädal lasteia talgutel. Kes veel ei ole labidaga kaevanud, või peenraid rohinud, tehke seda kindlasti, sest esimesed rakud käel võiksid ära paranenud olla enne talguid:)!
Kaunist nädalavahetust!







reede, 9. mai 2014



Esimene emadepäevakontsert on möödas. Kaunis kevadine nartsissiõieke jääb meenutama meie väikest kontserti. Kuigi Kallikaru on juba päris suur, selgus siiski, et ilma emmeta ei saa kuidagi, mängki laabub temaga paremini.
KALLIKARUD TÄNAVAD OMA EMMESID SELLE EEST, ET 
 NAD ON MAAILMA PARIMAD!
Väike meenutus sellest, kuidas me valmistusime emadepäevaks...


Ainult sellise hoolega saab nii ilusaid asju.

Natukene pusimist ja ongi valmis!

Minu näpp on just nii väike, et mahub selle lilleõie sisse.

Näpp on suisa kaardus, nii tõsiselt võetakse lillekese meisterdamist:)
 Sellel nädalal on lapsed ajaviiteks meisterdanud väikestest pärlikestest keesid, teinud neid suisa mitu tükki ja siis jälle lammutanud, et uuesti otsast alustada. Hea ajaviide, hea näppude treenimise töö ja hea teistel ning endalgi imetleda.

Väike Mattias istus lausa tund ja võib olla rohkemgi aega järjest laua taga ja muudkui lükkis erinevaid pärlikesi nööri otsa.

Ehtekunstnik on oma tööga rahul.

Kui pidu läbi, siis on maiustamise aeg. Joosep kostitas täna lapsi vallatute šokolaadist autodega. 
Autod sõitsid teadagi kuhu, ikka lapse suhu!
Punnis põsed reedavad teadagi mida:)

Üks, kaks ja kolm ja autod ongi omas kohas.

Siit siis see autoralli algaski. Et kust on aru saada, eks ikka šokolaadisest suust:)


Nädalavahetusel tuleb kindlasti suurem koogi ja tordi söömine, sest õige emadepäev ju alles tuleb.

Rõõmsat nädalavahetust, kaunist saabuvat emadepäeva ja kohtume esmaspäeval jälle!