Et rääkida teile liikluslinnaku hommikust ja isadepäeva ettevalmistustest ja veel paljust  muustki, pean nüüd küll otsast alustama.
Eelmise nädala üheks tippsündmuseks oli lisaks isadepäevale kindlasti liikluslinnaku külastus. Eks lapsed on seal käinud koos perega ja sünnipäevigi seal peetud, kuid see autosõit on ikka nii paeluv, et seda ei ole kunagi liiga palju. Mõni laps oli ka päris esimest korda sellises kohas.
Et neil oli seal vahva, seda saate kohe näha ka videodelt ja piltidelt. Õpetajad isegi pidid endale tunnistama, et kui võiks ka ühele autole istuda, siis võiks ennastki lapseks mõelda ja selles vahvas ja nii tõetruus linnakus ringi vurada.

Kõige pealt anti väike õpetus liikluslinnaku reeglitest ja liiklusest üldse.

Nagu nägite, piltidele jäid vaid udukogud. Kiirust oli omajagu ja tuli ette ka väiksemaid plekimõlkimisi. Õnneks on autod tasemel ja väike müks ja kriim ei takistanud edasikäiku.

Selline tegus ja vahva hommik pani nii mõnegi Kallikaru bussis tukkuma. Ka mõne sellise, kes muidu magamisega sina peal ei ole:)

Vahvad kaardid ja  pildid isadest sündisid aga nii...

Enne marte aga üks vaha trummipala Trevori poolt...

 Eelmine nädal lõid lustliku meeleolu meie vahvad mardid. Äkki olete te isegi mõnda sellist kohanud:)

Õhtu saabudes külastas lapsi aga meile seni tundmatu mart. Lisaks magusale ja lõbusale hommikule lisandus magus ja lõbus õhtu.

Mardi vammuste alt tuli välja lastele juba suureks sõbraks saanud Oliver. Vaat sulle marti:)!

Mardil aeg hakata koduteele asuma.

Natukeme rühmamelu ka.

Siin telgimeistrid!!!

Häid lambaid mahub palju ühte lauta.

Ise tehtud, hästi tehtud:)

Selle nädala pommuudis, mis pommuudis, ikka kommuudis:),  on see, et meie Kenneth ei olegi enam väike Kenneth, vaid suisa  seitsme aastane ja valmis peagi koolilapseks saama.
Õnne Kennethile ja tema perele!!!

Vaat nii on lugu!

Eks kõik lapsed on omajagu kasvanud ja seitse korda meie Kenneth poissi õhku lennutada ei ole mingi küsimus.

Kalli-kalli ja siis veel kommi. Sünnipäev on Kallikaru põnnil!

Homsest blogist saab näha meie tublisid tikkijaid ja samuti krokodilli meisterdajaid robootikas.

Kindlasti olete pannud tähele, et sellel nädalal rohkem märgata igasuguseid muinasjutulisi ja muid karvaseid tegelasi. See on teemapäeva mõju. Teemapäeval olid kostüümid tegevuse kasutuses. Õhtul aga palusid lapsed, kes olid teistes teematubades, et kas nemad ka saaksid neid kostüüme kanda. Nii leppisimegi koos kokku, et nädal aega on need kostüümid meie rühmas. Pisut rohkem on sädinad ja aktiivsemat toimetamist, kuid rõõmus meel ja vahva tegelaskuju on seda väärt.

Arva ära, kes on peidus selle natuke jubeda kesta all???

Printsessid muidu ikka tantsumöllus, kuid hetkel väärikalt poseerimas.

Kavalast kavalam tiiger.

Korv täis kostüüme. Ole ainult mees ja leia see õige:)

Mänguhoos juhtub mõndagi.

Eelmine nädal valmisid järjekordsed krokodillid. Robootika annab võimaluse õppida mänguliselt ja seda lusti on tulnud viimastel meisterdamistel hulganisti. Enam ei ole jooniste lugemine nii keeruline ja tegelasedki lähevad järjest põnevamaks. WeDo 1 tegelased saavad meil varsti kõik läbi meisterdatud. Peagi hakkame WeDo 2te otsast pusima. Siis lisandub ehk põnevust veelgi.

Homme valmimas jälle uued krokodillid. Laps jälle tsipake targem ja rõõmsam.

Sellel nädalal sai kuueseks meie Alfred. Õnne, rõõmu ja lusti Alfredile edaspidiseks ja õnnesoovid ka Alfredi perele!!!

Nagu ikka, tõstetakse sünnipäevalaps ikka õhku ka. Kuigi õpetaja soovitab tugevamatel toolist kinni haarata, siis on hakkamist täis enamus lapsi. Nüüd on veel vaja meeles pidada, et sünnipäevalaps ikka turvaliselt toolil püsiks ja õhkutõsted võivad alata.

Õnnitlemine on samuti tore tegevus ja vahva vaatepilt. Kes teeb kalli, kes sosistab midagi sünnipäevalapsele kõrva, kes teeb kiirelt musigi.

Tordisöömine käis laulu saatel. Tordi söömine on ikka nii käinud, et lõbus muusika saadab seda. Seekord aitasid Kallikarud ka pisut ise kaasa:)

Esmaspäeval käisid Kallikarud Lastekirjanduse Teabekeskuses. Vahvas laste raamatukogus toimus ka väga vahva tegevus. Küllap lapsed rääkisid, kui ei, siis saab ehk siit blogist pisut aimu.

Kõige pealt mõistatati mõistatusi.

Pimeduse varjus nõia koopas kuulati veel lisaks algupärases stiilis mõnda kohta tuttavast muinasjutust. Et siis Tuhkatriinu õde proovis oma jalga kinga ja kui see ei tahtnud hästi jalga minna, siis ema käskis varba maha raiuda. Kingake ikkagi ei mahtunud tüdruku jalga.  Egas palju sellist stiili ette lugeda ei tahetudki. Kuid lastel oli põnev teada, et esimesed muinajutud loodi põhiliselt hoopiski  suurematele inimestele.

Seejärel kuulasid lapsed muinasjuttu "Kakuke".

Lapsed hakkasid välja mõtlema oma moodi muinasjuttu kakukesest. Mõtteid oli palju.

Nukitsamees hoiab oma vallatut pilku lastel.

Aeg hakata joonistama tegelasi.

Nüüd veel väikesed juhised ja siis Kakukest mängima.

Kui mäng jõudis õnneliku lõpuni, uudistasid lapsed veel pisut maja. Küll seal oli palju põnevat, oleks ainult rohkem aega vaid.

Tahvli juures oli põnev õpetaja ametit proovida.

Vanad koolipingidki olid nii omamoodi ja kutsuvad.

Nii mõnelgi lapsel oli kodus selliseid aardeid.

Tee raamatukokku on sillutatud. Küllap tuleb peagi järgmine kord.