Lõpuks on käes see oodatud pesupäev.

Lõpuks saab solistada nii, et süda lustib.

Kaitseülikond lubab täiesti omaette veega tegeleda.

Nüüd tuleb ruttu klõps ära teha ja mitte töötegijaid häirida.

Vahepeal on hea omi mõtteid mõelda, sellest pole midagi, et see koguni silmad suureks võib teha.

Varsti saab kauss nõusid täis ja töö saab tehtud.

Veel viimased noad ja kahvlid ja siis õue.

Täna oli kriidiga joonistamise päev.

Igasuguseid mõtteid tuli pähe - ümmargusi ja kandilisi.

Igaüks soovis kriidiga käe valgeks teha:)

Päikselist nädalavahetust Kallikaru perele!

Vaatamata ilma jahenemisele, on õues ikkagi vahva olla.

Mis seal ikka salata, puud lausa tõmbavad neid laps enda poole.

See käib mul kiiresti.

Aga see on meie meelispoos.

Kallurimehed siin tervitusi saatmas.

Aitab poseerimisest, aeg tegusi tegema minna.

Minu auto on näiteks selline.

Veel üks laisik oma lemmikpoosis.

Ja nüüd meie lemmikmäng...

Ei saa veel jooksu pista, enne tuleb oodata strdikäsklust.

Ja nii ta läks ...

Tegelikult on kõik mäejooksikud parima elu ja tervise juures. Vaja on lihtsalt näidata, kui raske töö see

mängimine ikka on.

Lasteaia õuealale on tärganud tuhandeid väikesi lillekesi Küll siniseid ja kollaseid ja roosasid. Väike Robin on lilleaias suisa käruga. Paar lilleõiekest said käruga sõitu ka.

Meil käis täna teater. Etenduse nimi oli "Ajamasin". Keeruline teema seletada, kuid nalja sai palju ja laulu ka.

Üle poolte laste  meie rühmas on juba kolmesed. Ka meie Aleksandr sai 18.aprillil kolmeaastaseks.

Palju õnne Aleksandrile ja tema perele!

Sünnipäevaline uudistamas rõõmsaid rühmakaaslasi. Sünnipäev on tõesti alati üks ütlemata vahava päev.

Aleksandr õnnitlejate piiramisrõngas.

Kallistamine teeb tuju heaks nii sünnipäevalapsel, kui ka kaaslasel.

Kolm ilustat küünalt tõestamaks, et meie Aleksandr sai kolmeseks.

Enam küll ei mäleta, mis selles hetkes toimus. Küllap midagi aga toimus:)

Põsed õhku täis ja nii need küünlad aga üksteise järel kustuvad.

Aga võta näpust, tulukesed hakkasid uuesti põlema. Päris mitu tulekustutamise üritust sai tehtud, kui õpetaja lõpuks küünlad kraani alla viis:)

Nüüd juba mitmes päev on väga soe  ja  päike paitab aina palavamalt ja palavamalt. Väikesed Kallikarud koos Lepatriinu rühma lastega tänavad päikest selle kõige toreda eest. Ja mis viga tänada, kui õpetaja Anu õpetab lastele uue ja vahva laulu. Vihmapoisski ei puudu sellest laulust, aga eks igal asjal oma aeg.

Kevadpühadeks sai hoolega ettevalmistusi tehtud. Munad tulid täpilised, ja vahvaid värvilisi linnukesi ilmus kui nõiaväel aknalauale. Igapäev tuli üks või kaks juurde. Kas lõunast?

Siin need värvilised kaunitarid ongi:)

Munad sai lisaks värvilistele kuubedele ka toredad mummud peale.

Sellised toredad kingitused ootavad veel lapsi, kes kes pühade ajal haiged olid. Saage ruttu terveks!

Sellise piraka munavirna tekitasid meie Kallikarud. Kanad, vaadake ette, teile on kõva konkurents tekkinud:)

Rõõmus ilm kutsub tegema igasuguseid toredaid asju...

Meie oravakesed. Õnneks veel algajad, saab niisama jalst kinni haarata ja tagasi maa peale tuua. Muretsemiseks pole siiski põhjust, lapsed proovivad omi võimeid madalatel okstel.

Niimoodi laisklooma kombel on ka äge lesida.

Sellel nädalal jõudsime seiklusrajalegi. Läbiti paar punkti, mis lastele jõukohased. Võrk on muidugi vaieldamatu lemmik. Kõige parem on esialgsed oskused saada siiski emme või issi toel. Külastage meie seiklusrada, mitmed etapid on lastele täiesti jõukohased. Harjutamine teeb meistriks!

Lai naeratus on näolt kadunud. Seda aga peamiselt sellepärast, et vaja on keskenduda.

Väikeste seiklurajaliste lemmik nr.1. Kui nad vaid teaksid, kui vahva on veel liuguriga sõitu teha.

Lõbusat tuju saab teha ka lihtsamate vahenditega ...

Kui kõik juba niigi värviline, siis jätkasime samas vaimus. Soe kevadpäike meelitas välja imekaunid liblikaid. Kes pühade ajal looduses käis, see teab, millest jutt.

Sellise liblika üle oleks igaüks uhke.

Nii need kaunid liblikad sündisid. Ja vaadake, missugune ilus pintsihoid.

Tähtis ei olnud ainult pintslihoid, tähtis oli ka see, et pintslit tuli iga uue värvi võtmisel enne hoolikat lõpetada. Kui värvid jäid klaariks ja vesi oli kui kakao, siis läks kõik õigesti. Ja nii ka enamjaolt juhtus, sest samade värvidega said värvida ka järgmise päeva lapsed.

Ära värviti vaid pool liblikat ja siis juhtus väike ime...

Liblika tiivad vajutati kokku ja nii sündiski  väike imeline liblikas.

Kevad on olnud imeline ja seda ime aina tuleb juurde, ole vaid terane ja märka seda. Nüüd võid käia ka nina maas, muidugi turvalises kohas, sest putukad ja mutukad on äkki väga jutukad... Head kevade nautimist ja märkamist!

Kevadpühadeks valmistumine on täies hoos. Ja juba vidistavadki julgemad linnukesed vahvaid linnulaule.

Selleks, et pühadeks kõik me ümber oleks rõõmus, tuleb juba varakult valmistuda. Munade kaunistajad ongi juba kätt harjutamas.

Töö käib nii hoogsalt, et ei ole fotograafile aega naeratadagi:)

Igaüks sai valida oma lemmikvärvi (hetkel). Valged pabermunad saavad uhked plastiliinist kuued.

Lisaks plastiliini peale kandmisele, tuleb veel see näpukesega siledaks tõmmata. Tegemist igal juhul jagus.

Juba ongi pool kostüümi munal seljas.

Meeleolu on hea ja eks ole seda munadegi pealt hiljem märgata:)

Need vahvad värvilised munad ei ole siiski nende imekaunite lindude munetud. Kaunid linnukesed ja vahvad munad meisterdasid ikka meie väikesed Kallikarud.

Veel üks tore uudis. Katariina sai kolmeaastaseks! Palju õnne Katariinale ja tema perele. Me ootame sind, et  sulle laulda ja õnne soovida:)

Käimas on ettevalmistused mitme tähtpäeva tarvis. Täna istutasid Kallikarud kevadpühade kaunimaks muutmiseks pühademuru. Turbamuld hirmutas nii mõndagi noort istutajat. Muld tundus nii tume ja määriv, samas märkasid teravad silmad omakorda väikest siblivat ämblikku. Seemnekesed said aga siiski istutatud ja küllap saab varsti ka tulemust näha.

Kõik vajaminev on laual, ämblik kuskil  ka:)

Päris asja on ikka kõige toredam teha.

Esimesed peotäied, mis peotäied, ikka näputäied, tundusid veidikene hirmutavad olema. Ei saagi täpselt aru, kust otsast seda mulda haarata.

Võttis aega, mis võttis, kuid mullaga saadi sõbraks ja edasi oli kõik juba puhas rõõm.

Toimekad käekesed mulda tõstmas. Vahepeal tuli neid ikka uurida ka, et kas on juba piisavalt mustad, et tõtata veega toimetama.

Ei ole see aedniku töö midagi keerulist. Võib täiesti vabalt "musta asja" sees sobrada ja käsi määrida. Terakeste panek läheb samuti libedalt. Osavad näpud suudavad juba ilma vaevata toimetada oraseseemne topsikesse.

Nädalavahetus tõotab tulla ilus ja päikseline. Kellel mahti, võib minna kevadet luurama, ka aiad vajavad juba hoolsaid töömehi toimetama. Ja kellel soovi pühademuru kasvama panna, siis nüüd on küll viimane aeg! Jõudu kevadisteks toimetusteks, kohtume esmaspäeval jälle!