Sügis miks sa meile tulid, mis sa meile kaasa tõid? Sügis tõi meile kaasa palju meeldivat. Et seda kõike teada, tuleb seda uurida nii ja naa. Küll maitsta ja silmad kinni katsuda.

Mis seal küll peidus on? Enne peituse mängu sai siiki esemed põhjalikult üle vaadatud ja nimetatud. Värvid said samuti üle korratud.

Kapsas, seda ei olnud raske ära arvata.

Mete Mai võttis julguse kokku ja tuli samuti äraarvamise mängu mängima. Leidis vististi magusa sügisanni. Meiegi aedades kasvatatakse tänapäeval üsna magusaid viinamarju.

See salaja uurimine oli üsnagi lõbus tegevus.

Kapsast jagus saladuse kasti ohtralt.

Saladuse uurimiseks tuleb kannatlikult oodata.

Silmi nutma ajavat sibulat oli esimesel silmapilgul üsna keeruline ära arvata. Ja nutma see plastmassist ese ei ajanud ju ka.

Kõik jõudsid kannatlikult ära oodata, proovimata ei tahtnud ju keegi jääda.

Aga mida sellele vahvale sügisele küll kinkida. Eks ikka lilli ja just sügislilli astreid. Pikkade õielehtede ribakeste maalimine oli tore, kuid siiski omajagu keeruline. Noorematele lastele sai välja pakutud lihtsam variant - täpitamine. Ilusad tööd tulid, sügisel on kindlasti hea meel selliste lillekeste üle. Lastel endil samuti.

Tore seenemikk, mis on ju samuti vahva sügisand, aitas lastel selgemaks saada ringi, ruudu ja kolmnurga. Seenemajake oli erinevatest kujunditest augukesi täis. Lapse ülesanne oli leida kujundile oma koht ja seenemajakene seeläbi ära parandada.

Küll oli see seenmaja alles auklik.

Viimased kujundid ja vahva seenemaja võib külalisi vastu võtma hakata.

Seemaja külalisi tunnevad lapsed.Väike etenduse proovki sai tehtud.

Väikesed näitlejad ootevalmis. See näitlemise asi meeldib lastele ikka väga. Paluda ja julgustada justkui ei olnudki vaja. Pigem jäi ajast puudu, et esilagsetel pealtvaatajatel ka täna võimalus oleks etelda olnud. Küllap järgmine reede.

Esimesena puges seene alla sipelgas.

Kui olla sõbralik ja ennast tihedalt üksteise vastu suruda, mahub sõpru ehk veelgi.

Koguni jänku mahtus  rebase eest peitu.

Täna sai keedetud üks maitsev ühepajatoit. Missugune on retsept ja kuidas täpselt valmistada, eks seda saate esikus ise kaeda. Saladuse katte all võib öelda, et tuli rullida ja veeretada.

Õnneks jagub toredaid sügisande veel aedadesse. Mis muud, kui küpsetama. Nädalavahetus annab selleks sobiva võimaluse. Tegusat nädalavahetust!

Vahvaid lugusid headusest ja kurjusest on palju. Täna vaatasime lugu "Päkapikk Pikkpäkast". Meelde tuletasime viisakussõnu, majakatust ja A tähte saime  võrrelda kolmnurgaga, ning seda ka näidata.

Aga kuidas sai meie laste juurde see vahva näitemäng? Eks ikka rõõmsavärvilise autoga. Kallikarudki kibelesid kohe peale etendust autosid plastiliiniga värvima. Iga laps sai omale vahva autoselli auto sisse sõitma. 

Eks seda tööd ole juba praktiseeritud eelmine aasta pühade munade kaunistamisel, kuid seekord tuli autole plastiliin kanda nii, et auto oleks ikka sileda ja ühtlase muljega.

Kaaslase auto tundub ka päris vahva.

Minu auot sai esimesena valmis.

Vaid ratas on puudu ja siis on Mete Mai  töö ka valmis. Usinamad näpud ei lasknud autovalmimisel oodata.

Iga autoomanik valis värvi ise. Kes taevakarva sinise ja kes märja liiva värvi.

Ja nii nad valmisid. Ikka üks ja teine ja kolmas. Kõik riburadapidi, justkui liini pealt.

Hoole ja armastusega tehtut ei tahetud väga näitusele jättagi. Kiire küsimus tuli Ida Lidialt, et millal autot võib koju võtta. Kui kevadeni kuidagi oodata ei jaksa, eks siis paar päeva autode näitust ja sõit omaniku koju võib alata.

Autovabrik töötab lakkamatult.

Kui autovärvi st. plastiliini väheks jäi, eks siis tuli seda õpetaja käest juurde tellida. Ei tea, kust tema seda sai:)?

Toredad autod rõõmustavad lasteaia esikus teie silma, tulgem näitusele!

Ameteid on mitmeid. Mõned neist eriti populaarsed. Meil on selleks ametiks uksehoidja amet. Mõnikord on lausa kaks kohale. Seekord peab korda Joosep, tema on sellele ametile tavaliselt kõige kiirem:)

Päikselise nädala lõpetamiseks sobib igati tore laul. Ilusat nädalavahetust ja tulge laupäeval meie lasteaeda vahvale üritusele "Saame sõpradeks" Kohtumiseni!

Suured tänud headele blogivaatajatele toredate kommentaaride eest! Just täna juhtusin piiluma, et mis selles vallas toimub:)

Päikest ja sooja lubav ilmateade annab head eeldused, et Kallikarude matk võiks eduaks kujuneda. Kollased vestid selga, matkakott takkajärgi ja teekond võis alata. Esialgu oli lasteaia esikus siblimist omajagu, kuid bussis paistab olemine juba päris lahe.

 Esimesena tervitas meid üks vahva kukeke. Oli teine selline kirju-mirju ja hirmus uudishimulik.

Ka hobust sai üsnagi lähedalt kaeda. Hobune nosis vaikselt heinu ja lasi lastel ennast rahulikult uurida.

Lapsed arvasid, et sellistes majades oleks ka tänapäeval päris vahva elada.

Ja siin meie väike seltskond, taamal lisaks hernetont.

Pildile tuli ka majaperenaine ja kellegil õnnestus süllegi pugeda.

Kuigi ennist sai mainitud, et laste meelest olid  need vanad majad ikka väga vahvad, siis tegelikult tarre pugedes osutus nii mõnigi vanaaja fanatt arglikuks hiirekeseks. Pime, madal ja kummaline lõhn ajas ikka pisut hirmu peale küll. Säravad helkurvestid tegid pimeda taretoa hetkeks palju helgemaks.

 Ja nüüd hommiku põnevaim osa. Tegelikult oli kõik eelnev ka ju väga põnev, kuid oma moonakotti piilumine ja maiustuste nosimine on ju tõesti väga tore tegevus. Õnneks läks kõik hästi.  Mahlad läksid ikka kõhtu ja mitte maha ja küpsetised ning muu hea kraam läks samuti põske..

 Lammaste juurde minnes tegime väikese minimaratoni. Kuidas sa muidu nappi aega lahendad. Lammaste juurde jõudes selgus, et väike jooksumaraton oli seda väärt. Lambad olid suisa ülisõbralikud. Kohe kui lapsed kohale jõudsid, tulid lambad neile omakorda suure jooksuga koplist vastu.

 Lammaste juurest tulles kordasime oma vahvat maratoni ja tegelikult oli jooksmine vabatahtlik. Kes soovis kõndida, see seda teha ka sai. Lammastega tuttavks sai iga laps. Allpool olevatel piltidel tõmbavad hinge meie marulisemad jooksupoisid ja tüdrukud.

Esimene matk jõudis lõpule. Õhtul saate kodus lapsi pinnida ja pilte vaadates ehk meenub nii mõnigi tore seik.