Nädal algas meil nukk Anane külaskäiguga. Koos Ananega sai lastele selgeks, et ei ole olemas ainult tüdrukute värvid ja poiste värvid. On olemas küll värvieelistused, kuid inimesed on erinevad ja nii ka värvieelistused.
Kallikarud jätkasid oma katsete rida. Iga lapse osavõtul tekkis selline tore värviline purgikene.

Erinevad värvitriibu on täiesti aimatavad.

Iga katse tegija proovis tashilju valada nõudepesuvahendit nii, et kaks erinevat värvi ei seguneks. Väikesel katsetajal on lausa keeleotsake väljas suurest pingutusest:)

Hiljem läksid kõik ilusad värvid segamini, kui sinna joogitablett sisse pisteti. Kallikarud ei olnud sellepärast ka üldsegi kurvad. Alles jäänud joogitablettidest tehti endale kihisevat jooki.

Teisipäeval tuli aga hakata tegema ettevalmistusi isadepäevaks. Kallikarusid on tabanud jälle haiguselaine ja iga laps, kes lasteaeda nina sisse pistis, tuli kohe erinevaid toimetusi tegema suunata.

Nii need rõõmsavärvilised pluusid valmivad. Õpetaja laual olid vahvad pressid, mida kangesti sooviti kasutada. Kui kasutamise aeg käes, ei olnudki nendega enam nii hõlbus toimetada, kui algul tundus. Hakkama aga saadi, selles ei olnud kahtlust.

Väike lõikus kääridega, vaja veel pisut voltida ja siis kaunistama. Värve Kallikarud seekord ei kartunud. Isadele valiti küll roosasid ja kollaseid ja rohelisi pluusesid.

Muusikatunnis õpime lisaks isadepäeva lauludele seda, kuidas pidada laulu sees pausi.

Täna tutvustas meile Sõber Karu kodukülaskäiku Martin Hendrik.

Martin Hendrik on elevil. Kuigi karukese külastusest on juba päris palju aega möödas, on seda siiski tore teistele ette kanda.

See foto sai tüdrukute lemmikuks. Selline nunnu Martin Hendrik ja nunnu karuke läks tüdrukutele rohkem hinge.

Poiste lemmik aga karukesega ja traktoritega foto. Tedagi miks

Massaaž käib ikka karutegevuse juurde. Ikka põhimõttel, et keda saa puudutad, seda sa ei löö. Koos toimetamine liidab.
Täna jõudsime massaži loos nii kaugele, et hiireke tahtis küll juustu, kuid ei teadnud, kuidas seda kätte saada. Eks järgmine kord tuleb selgus. Kordamööda patsutati ja kallistati oma sõpra.  Tehti huvitavaid joonekesi ja sikk- sakikesi seljale. Massaž on mõnus ja lõbus tegevus. Täna valisid poisid endale tüdrukute hulgast sõbrakese.

Kirs sai täna endale esimest korda päris oma karukese. Kui karupoiss või ka karutüdruk saab endale riided selga, siis on ta nagu kõik teisedki karulapsed.

Täna arutlesime karukestega sellel üle, et on väga inetu, kui sünnipäevale mitte kutsumisega oma sõpra ähvardatakse. Sünnipäeavad on lõbusad ja sealt ei taha ju keegi puududa. Sünnipäevale kutsumiseks on omad viisakusreeglid ja tavad ja neist peavad kinni pidama nii suured, kui ka väikesed.

Pea iga päev on kuskil lasteaia hoovi peal märgata töökaid käsi lehti riisumas. Iga päev natuke ja nii me sellest leheuputusest jagu saamegi.

Mängisime mängu, et kilekott on väga näljane ja tahab nüüd hoolega vaid lehti süüa.

Abikäe andsid nii suurema rühma lapsed, kui ka meist nooremad lapsed.

Natuke möllu ka selle raske töö juurde.

Ilusat nädalavahetust ja kohtume kogu Kallikarude perega isadepäeval!

Leivanädal toimub meie lasteaias juba mitmendat korda.Iga kord on ta küll pisut erinev, kuid alati on selles nädalas palju toimetusi ja palju kogemusi.
Esmaspäev möödus lustakate võileibade valmistamisega. Teisipäeval aga käidi saalis vaatamas õpetajate etendatud nukulavastust "Kukeke ja terake"

Tubli kuke oli lastele tähelepaneliku vaatamise eest valmistanud moosiga saiakese ja leivakese. Mõlemad maitsesid väga head.

Kolmapäev kuulus kunstitööle. Viljasalves krõbistavad hiirekesed juba leiavanädalalt ei puudu.

Hiirekeste valmistajad olid rõõmsad. Kuid kas ka viljasalve omanikud, kus nad kõbistamas käivad?

Natuke lõikamist, kleepimist ja nokitsemist ja ongi valmis. Korraga valmisid suisa kaks hiirekest.

Neljapäeval said lapsed aimu, kuidas vanasti vili lauale jõudis. Eks see vilja teekond lauani on väikese lapse jaoks veel enamasti hoomamatu, kuid taspisi jääb siiski ehk midagi ikka meelde. Kindlasti jääb meelde ka see, kuidas maitseb emme tehtud leib, sai või koogike.
Tänud kõikidele küpsetajatele! Igaüks leidis, mida mekkida.

Pererahvas on ootel, et hakata näitama, kuidas vanasti asjad käisid.

Küpsetisi toodi aina juurde ja juurde. Kaks aknalauda olid täis lõhnavaid leibu ja koogikesi. Kõik läks kaubaks:)

Kuigi küpsiste kauss sai kõige ennem tühjaks, tühjenesid ka leivataldrikud silmnähtavalt.

Leiib ja karask ootavad maiaid suid.

Õunamoosiga tatraküpsised olid samuti laste lemmikud.

Midagi vana-vanema varasalvest.

Huvitavad määrded tegid leivapalukeste söömise veelgi meeldivamaks.

Aga mina sain sellise!

Igaüks mekkis midagi, ilma, et midagi ei oleks maitsnud, seda asja seekord küll ei olnud.

Ka sellel päeval ei tahtnud lastel lõunatoit kuidagi enam sisse mahtuda.

Meie superkokkade valmistatud maiustused. Tore oli see, et õhtuks oli tühjaks saanud ka esikus vanematele pakutud leivapäeva Kallikarude  küpsetiste valik.

Leib ei puudu igapäevaselt meie toidulaulat. Täna üllatasid Mutukad meid pikka luuletusega "Keda kiita leiva eest?" ja tutvustasid tänapäevast leiva jõudmist meie lauale.

Päeva edenedes jõudis meie lauale ka Mutukate valmistatud leivapätsikesed. Kallikarud magavad magusasti lõunaund. Küllap on siin oma osa ka leival. 
Leivanädal on selleks korraks möödas, kuid leib jääb meie toidulaul alti tähtsale kohale.

Ilusat nädalavahetust!

Eelmine nädal sai meie Ida Lidia viieseks. Oleks just nagu väikese lapse  juubel:)  Õnne kogu perele!

Alustasime uue sünnipäevalaulu õppimisega. Refrään tuli igatahes juba hästi välja.

Kui magusaid muffineid veel kõhus ei ole, siis saame koos Ida Lidia õhkugi visatud.

Kreemitordiga muffin meelitas hoopiski ennast imetlema.

Aga ei ole sellel ilusal muffinil pikka pidu, läheb aga ampsti lapse suhu.

Kes on maiam?

Eelmine nädal käisid lapsed ka teatrit vaatamas. Külas oli meile juba tuttav lasteateater "Sõber" etendusega "Kuningapoeg sulaseks".

Sellel nädalal aga teeme ise võileibu, teeme kustitöid leivast, tantsime ja mängime leivateoga seotud mänge, vaatame teatrit ja muidugi maiustame emmede tehtud leibadega. Võib olla ka isside tehtud leibadega :)

Kui kätte oli jõudnud lõuna, siis läksid kõik leivakesed kui soojad saiad. Järgi jäi nii suppi, kui ka magustoitu, kuid võileibu ei ühtegi:)

Sellel nädalavahetusel käis Sõber karu külas Marial. Tundus, et karukesel oli koos Mariaga sellel nädalavahetusel jälle hulga huvitavaid toimetusi. Kohe saategi näha Kallikarude välja valitud lemmikumaid fotosid.

Maria, Sõber Karu ja üks vahva jänkupoiss.

Siin Maria oli veidike hirmul, sest kuskilt kostis vali hääl. Kinos on tõesti detsibillid üsna kõrged.

Nagu kaks kuningat.

Karukest ja Mariat tunnevad ehk kõik juba, kuid see väike karvakesra on Maria hamstrike.

Karuke leidis veel omale sõpru:)

Toredaid toimetusi oli veelgi. Maria ise oli oma karukülstust rääkides väga uhke ja rahulolev. Nii peabki, sest igaüks tahab olla eriline ja saada positiivset tähelepanu.
Täna arutlesime ka selle üle, et milles on keegi väga hea või mida keegi oskab eriti hästi teha. Seda saab aga peagi näha meie esikus.

Blogi on sügiskülmade ehmatusest üle saanud ja tegutseb jälle:)

Erinevad katsed ja katsetused huvitavad nii suuri kui väikesi. Sellel aastal püüamegi nii, et igal kuul proovime teha vähemalt ühe huvitava katsetuse.

Esimene katsetus oli piimavikerkaar.

Enne piimavikerkaare katset segasid lapsed erinevaid põhivärve. Tulemused olid põnevad ja üllatavad. Mõned Kallikarud ka juba teadsid, kuid ikkagi oli tore proovida.

Selle õppeaasta esimene Sõber Karu kodukülastus oli Trävise koju.

Nüüd teab ka mõmmi, et terves kehas, terve vaim!

Väsinud, kuid õnnelik.

 Sõber Karu külaskäiku ootavad veel mitmedki lapsed. Ikka ja jälle küsitakse, et millal jõuab järg temani. Enne jõule peaks karuke olema jõudnud iga Kallikaru kodus ära käia. Ja peagi tahab karuke ju uuesti külla tulla. Ehk võtab ta ühe oma väikese pojakese ka siis kaasa:)

Sellel nädalal läheme jälle loodusmuuseumisse. Eelmisel esmaspäeval käisime ka. Loodus on ikka ja alati põnev ja ei takista muuseumiskülastusi ka pikad vahemaad.

Neile lastele, kes ei olnud veel ema või isaga loodusmuuseumit külatada jõudnud, oli kõik ikka paras üllatus. Näha nii lähedal loomi, linde ja putukaid, küll see oli huvitav.

Pildil väike pöialpoiss.

sai uurida sulgi ja pesi ja isegi tuvile sai pai teha.

Tegemist oli loomulikult topisega.

Lapsest pea kaks korda kõrgem põder jättis enamustele vägeva mulje.

Vahepeal tegeleme ikka keerulisemate asjadega ka. Aga ei ole siin midagi keerulist, kui kõik meeled mängu panna. Loendad, voolid, katsud oma tööd igast kandist ja ega siis muud, nii see tarkus tuleb:)

Juba on valmis number kaks, valmis on kaks kastanitki ja kaks täpikest. Jäänud on veel kahe seenekese voolimine.

Ega see kaheni loendamine mingi kunst enam ole, kuid katsu see number valmis voolida. veidike pusimist on, õnneks on näidismaterjal ja õpetaja abistavad käed olemas.

Kui töö valmis, siis on aega ka ümbrust kaeda.

Sellel nädalal uurime rändlinde. Kured lähevad, kurjad ilmad. Haned lähevad, hallad maas. Luiged lähevad, lumi taga. Lumeni on õnneks aega, kuid külm natuke näpistab lapse sõrmigi, mis siis linnukestelgi teha. Aga meie lapsed ei ole suhkrust ja kui vihm ja tuul peaksid kiusama, võetakse vihmavari ja ei kiusa meid enam keegi. Linnukestele soovime aga head teed!

Kui vihm ja laps joonistatud, siis sai nii mõnigi Kallikaru veel hakkama pisikeste linnukolmnurkade joonistamisega.

Vahvad sügispildid ja lõbusad volditud vihmavarjud rõõmustasid laste südameid. Iga laps sai hakkama omal moel ja küllap jõutakse edaspidi rohkem vihmapiisku ja linnukolmnurgakesi joonistada.