Katariina on juba paar nädalat seitmene.Kindlasti aga ei jää tema sünnipäev meie blogis kajastamata. Seda on isegi hetkel tore teha, sest kuigi oli kevadkuu täies hoos, siis maapinda kattis suur lumi. Pealegi, tema sünnipäeva pidasime õues, mis ei ole tavaline. Päikesepaiste ja sulav lumi olid kokku vägagi kevadet tõotav ja sellepärast oli ka Katariina sünnipäeval eriline kevadeootus, sünnipäeva rõõm ja lumepidu kõik kokku väga, väga vahva!
Õnne ja päikest igasse Katariina hetke järgneval aastal!
Selline okeaania ümbritses meid eemal.
Meie aga leidsime rõõmsa lumelaigu, kus sünnipäeva pidada.
Kommi võib süüa igal pool ja igal ajal:)
Meie rõõmus sünnipäevaseltskond.
Et käes on kevad, siis viibivad Kallikarudki rohkem õues. Testid ja koolikatsed on läbi, ees on ootamas lõpupidu. Õppida saab aga igal pool ja seda tõde järgivad ka Kallikarud.
Sügisel leppisid Kallikarud kokku, et käivad igal kuul kuskil matkal. Paar kuud õppeaastas oleme me kahjuks matka ära jatnud. Nüüd aprillis teeme seeeest mitu:)
Esimene tore käik oli Piritale mereranda. Kallikarud on juba nii suured ja asjalikud, et nendega on lausa lust ilma avastada.
Mere ääres saime teada, kuidas veelindudega käituda ja miks neid toita ei ole vaja. Joonistasime liivale naljapildi. Tuletasime meelde laule ja veel palju muud toredat. Avastamist jagus rohkesti. ka ilm oli meie poolt.
Matkaseltskond on valmis õppima, mängima, liikuma.
Kiiruse peale pidi iga Kallikaru leidma oma kännu.
Siin ta juba mõnuleb. Tema taga veel keegi otib, kus ennast sama mänusalt tunda.
Vahva kännu otsas oli linnusirina saatel endal ka mõnus laulu lasta.
Kallikarud said teada, et Russalka tähendab eesti keeles merineitsit.
Kuigi vanad pajud olid enamasti maha raiutud, et uued istutada, oli paar puud veel laste rõõmuks.
Ja nüüd kõige tähtsam, Kallikarud oskavad olla ühtsed, kui vaja. Osadel lastel ei olnud toidukotti kaasas. Ilma ei jäänud aga nosimisest keegi, sest jagati lahkesti üksteisele oma kraami. Meil olid lausa toiduainete nimelised lauakesed. Mäletan, et üks oli igatahes porgandi laud:)
Ja lõunaajal magasid kõik nagu notid.
Reedel käisime Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis uurimas, et kuidas vanal ajal lapsed koolis käisid ja mida õppisid.
Õnneks oli aega ka niisama värskendada oma mälu eelmiste kordade käikudest.
Väike poseerimine ja siis uurimisretkele.
Muuseumi töötajatele sai riisumistöös jõudu soovitud ja juttu jätkus kauema
Millest küll see ilus katus tehtud on? Samblast? Või....???? Hoopis pilliroost?
Ka käsikivi oli tuttav juba eelmistest kordadest.
Ka sipelgad ka toimetavad, lks esialgu uurima vaid üks laps. Muidu tallame seal asjatult sipelgaid. Mõned juba tegutsesid. Kevad on tõesti käes.
Et oli üsna varajane hommik, siis tegime ka hommikvõimlemise oma hüppamiste ja jooksmistega ära. Hetkel käib painutamine.
Mulle päris sobiv maja.
Ei jää need vanaaegsed mänguasjad uutele alla midagi.
Kõige popim atraktsioon oli muidugi suur puuhobune.
Kas kolm põrsakest? Ei, hoopis neli:)
Ei kipsile!
Vana tamm Kallikarude embuses.
Oi, ja nüüd kooli!
Kuigi õpetaja oli lahke ja armas, siis see, mida ta kõneles vana aja koolist, oli mõneti ikka üsna hirmus tänapäeva laste jaoks.
Koolitund algas palvega. Seegi on hoopis teistmoodi, kui meie lasteaias.
Niimoodi viisakalt tuli istuda. Jalad pidid ilmtingimata oleme koos laua all ja ei mingit sagimist.
Väikesed Tootsid olid tublid ja pidasid kenasti vastu.
Ja nuud tahvli ja krihvliga kirjutama.
Tehti rehkendust ja õpiti kirja tundma.
Lõpuks tuli jälle vahvad tahvlid ja krihvlid tagasi loovutada. Kui mõned asjad nagu see vlja jätta, et õpetaja võis koolikratti karistada hernestel seismisega või hoopi tahvikepiga vastu näppe anda, oli kõik muu vana aja koolis päris vahva.
teisipäeval toimub meie lasteaias Hispaania päev. Kallikarude tüdrukud esinevad seal flameko tantsuga. Selleks puhuks valmistati ka kauneid roose.
Ka poisid nokitsesid usinalt oma roosikese kallal. Nende roosid lüüvad õide ilmselt emmede käes.
