Ja ongi pühad käes ja juba esimesed kingitusedki. Õpetajad ja Kallikarude põngerjad tänavad lahket jõulutaati!
Kallikarud said rühma uueks mänguasjaks magnetmängu. Üks magnetmäng meil juba oli, kuid sai lisa uute ja huvitavate detailidega. Et siis pea tööle ja jälle leiutama ja leiutajaid meil juba jagub:)

Kallikarud on juba nii nutikad, et kui vahva asi valmis, kutsutakse õpetaja ja palutakse blogisse üks äge pilt teha.

Mõnikord on lapsed ikka väga leidlikud. Ka vähesest lumest osatakse rõõmu tunda ja ka vähesest lumest suudavad nad midagi toredat välja võluda.

Päris hästi ei ole mul eseme nimi meeles, kuid paistab igatahes uhke torni moodi. Eks asjaoslised ise teavad.

Lumest laev.

Siin jänkuke kahe kikkis kõrvaga ja ise ngin, et teisel pool oliväike ümmargune sabatups  ka:)

Väike minilumelinnak oli tõesti vahva. Erti vahva peaaegu lumeta mänguplatsil.

                                                   Ja siin meie rõõmsad tegijad:)

KALLIKARUD SOOVIVAD KÕIGILE KAUNEID JÕULE!

KAUNEID JÕULE KA SULLE, HANNA ELIISABET!!!! OLGU SUL SEAL BRÜSSELIS LAHKE JÕULUVANA JA JÕUA PEAGI MEIE SELTSI!!!!!!!!!!!!!!!!

KOHTUME UUEL AASTAL!

Üleelmine nädal käis meie lasteaias külas Mattias Turovski, meie suure loodussõbra ja võib öelda, et loodusentsüklopeedia teadmistega Aleksei Turovski poeg. Nende mõlema loodusarmastusest said osa ka Kallikarud. Seekordsed külalised olid lastele mitte hiirekesed, ega muud sellised vahvad karvased loomakesed,vaid hoopis tegelased putukate maailmast. Neist, keda enamik inimesi pelgab, hoiab eemale ja lemmikuks neid pidada ei tule mõttessegi:)
Kallikarud olid ilmselt see õige sihtgrupp. Natuke küll närveerimist oli, kuid päris otsest keeldumist ka ei olnud. Pildid ja videod räägivad aga kõige paremini enda eest.

Isegi õpetaja sai ritsika käe peale võtmisega hakkama.

Loomasõbrad teadvustamas oma armastust looduse vastu. Seda oli vahva kuulata.

Mõnikord on nii, et ussikesel on omad soovid ja ei rooma mitte sinna,kuhu meie, inimesed soovime,vaid valib oma teekonna.

Kallikarudel käis aga ühel päeval külas ka orav. Meie linnumaja meeldis talle väga. Teadagi miks:)
Õnneks jagub seal kõigile, sest lasteaias on linnukeste jaoks igal ajal toidupoolis ootamas.

Looduse rüppes on meie lapsed, mida sa hing veel tahad:)

Esikus on mõned brožüürid, milles räägitkse, mida üks loomasõber peaks meeles pidama ja ka need, kes loodusega veel nii sina peal ei ole. väärt lugemine igatahes.

Detsembrikuu on veel alles poole peal, kuid sünnipäevad meie rühmas selleks kuuks peetud. Seitsmeseks said meie Alyssia ja Joosep.
Juba laste pikkus ja tublidus viitab sellele, et meie väikestest rõõmupallidest on sirgumas koolilapsed.
Suured, suured õnnesoovid nii Alyssia, kui ka Joosepi perele!

Muffinid maitsesid imehead.

Sõpradega koos maitsevad omavalmistatud maiustused aga veelgi paremini.

 Millal siis veel nalja teha,kui mitte sünnipäeval.

Ja siis läks lahti kringli söömine. Suud olid hiljem samapruunid ja magusad, kui kringelgi:)

Arvan, et keegi ei oleks selle vastu, et sünnipäev oleks vähemalt iga kuu. Kui, siis võib olla emmed ja issid ja õpetaja:)