Selle nädala teemaks on koduloomad. Plaanisime küll põhjamaade loomadest rääkida, kuid küllap on järgmine nädal selleks parim aeg, kui algab jõuluootuse aeg. Sekka päkapikkude ja jõuluvana toimetustele,  uurime ka põhjapõdra ja teiste selliste tublide loomade tegemisi.

Järgnevatel piltidel aga meie kodused kiisud ja pange tähele, kui ilus pintslihoid on meie lastel. Eks seda tuleb ikka suunata ka. Kui nipp käes, on töid ka parem teha.

Oluline on, et hoitakse tööd käega kinni. Aga seda, et näpud värviga kokku saavad ja veidi määrduvad, seda teavad meie lapsed juba ammu. Ei see värv ei tee midagi ja vesi peseb pärast kõik puhtaks.

Mattiasele meeldis oranž Kiisu.

Kollane kiisu on ka väga armas.

Paistab, et kollane on populaarne kiisude värv.

Sekka mõni pruun ka. Oleks päris huvitav, kui selline pruun, pruun kiisu olemas ka oleks. Trevoril igatahes on:)

Veel mõni triip sabale ja ongi uhke kasukas olemas.

Rõõmsatriibulised kiisud juba ootavad esikus, kiisude näitus on alanud:)

Kadrid tõid aga sellel nädalal lastele tõelise üllatuse - lume. Oli seda küll õrn valge kirme, kuid annab lootust tõelisele talvele. Ja seda, et lapsed seda juba väga soovivad, annavad järgnevad videod selget tunnistust.

Vahvad "kelgukoerad" olid Sipsiku rühma 5-6 aastased poisid ja tüdrukud. Mängisime sellist mängu, et Kallikarude ja Lepatriinude lapsed ootavad kelgutakso järjekorras ja et vahvad kelgukoerad sõidutavad meie mudilasi kenasti järjekorras. Sõita said kõik, kes tahtsid. Ka mõned väikesed Kallikarud said kelgukoera ametit pidada.
Loodame, et kadri veel pissile ei hakka (vanarahva tarkuse järgi hakkab kadri pissile, st., et hakkab vihma sadama) ja et meie lumekirmeke kestab  kasvõi mõne päeva veel.

Eelmine nädal möödus justkui koti sees. Nii pikka vihmapüha ei ole Kallikarud veel pidanud. Lausa neli päeva järjest ei saanud kogu maja mudilased õue. Kõik oli hall ja vihmane. Isegi telefoni fotokas ei soovinud koostööd teha.  Mõnedad toredad pildid siiski saime. Nendelt paistavad armsad lapsed, valgusküllane mängutuba ja tegelikult oli soe ja õdus olla.

Uued kuued said isiide üllatused. Nüüdseks on nad peaagu kinkimiseks valmis ja tagumine aeg issidel naelad seina lüüa.

Oli aega värvidega mängida.

Aeg liikus omasoodu, kuid maalimise huvi aina jätkus. Õnneks ei olnud kiiret ju kuhugi. Tuleb tõdeda, et vihmapühal on peale miinuste ka omad plussid.

Vett ei jätkunud mitte ainult õue, veearmastajad krokodillid said samuti vette toimetatud omal moel. Vahvad tööd tulid, isegi üks meie maja õpetaja ütles, et need on justkui kunstiteosed. See oli kindlasti keeruline töö. Aga ei olnud, vaja oli vaid paar päeva nokitseda ja oligi valmis.

Täna katsetasime savi. Õige mitu "tegelast" Kallikarudest on eriti puhaste kätega sellid. Neile lihtsalt meeldib olla puhas ja ei mingit mäkerdamist:) Kuid täna, oh imet, mõnus valge ja pehme savi sai võitu meie puhaste kätega poistest. Vaadake ise!

Kas kõlas nimetus savi kuidagi eriliselt või olid siin muud tegurid mängus, igatahes ei tekkinud sellist küsimustki, et kas puutuda seda tundmatut materjali või mitte. 

Valmistatud sai nii banaane ahvile, kui ka toredaid lapikuid kooke. Täitsa ise tulime sellele mõttele.

Usinalt valmistati vorste, banaane ja kooke. Küllap kellelgi ikka nende järgi isu on.

Väike Robi sai hakkama õige mitme banaaniga ja mustri vajutamisega nendesse. Et kas banaanid on mustriga, ega vist ole küll. Robi toredad kunstilised banaanid aga küll.

Kaspar oli  meie tänane banaanimeister. Kui vaid need oleksid päris, siis jätkuks ahvipoiste õuele õnne kauaks, kauaks.

Savi on lapsele väga hea vahend voolimistööks ja niisama toimetamiseks. Savi kasutatakse väga palju ka kunstiteraapias. Meie kavatseme ka saviga toimetamist usinamalt hakata tegema. Esimesed tööd on täna juba aknalaul näha.

Eelmine reede mängisid väikese Kallikarud loomaaeda. Peaarhitekt oli õpetja Pille, uusi loomi tõid aga peamiselt väikesed Kallikarud. Loomaaia mäng oli hea mõte, sest sellel nädalal me räägime loomadest, kes armastavad elada soojal maal ja järgmine nädal nendest, kes  taluvad uskumatut külma.

Usinad ehitajad kiirustavad, loomaaia avamiseni on jäänud veel kümmekond minutit.

Selline see loomaaeda siis sai, nagu muinasjutus - elevant koos hobusega, ämblik sõbralikult notsuga oma pesa jagamas, kalkun laiutab üksi suures puuris kui samal ajal krokodillid ja sebrad ninapidi koos. "Tõeline loomaaed:)"

Meie sellenädala naljasalm "Krokodill tegi palju nalja ..."

Singel-vingel ninaprill
meil oli kapis krokodill.
Krokodill tegi palju nalja,
ajas lapsed toast välja.
Tahtis toas  lulli lüüa,
laste koogid ära süüa.

Aga krokodillid sündisid meie rühma niimoodi. Väga lihtsalt!

Tups, tups, tups ja krokodill saabki valmis.

Sellist tupsutamist ei ole me varm teinud, tuli päris hästi välja.

Kas nüüd saab minust ka nende roheliste näppude pärast krokodill???

Suure ringi küsimus, et kes on pildil? Ma mõtlen, et kas Laura või Anneliis.

Värv peale, teinepäev natuke rebimist või õigemini käristamist ja ongi "kroku" esitlemiseks valmis.

Mõnikord vanemad küsivad, et kas minu laps teiste lastega koos ka mängib. Ikka mängivad ja toimetavad koos, mis sellest, et sõnu esialgu veel vähe.

Anna ja Lepatriinude rühma Maria tegemas seda, mida tavaliselt õpetajad ei luba:). Aga õpetajad lihtsale ei tea, et kui veidi panna liiva kiirenduseks, on liu laskmine palju vahvam.

Maria ja Marie koos või oli see vastupidi:)

Ehe näide sellest, et sõpruseks ei olegi palju sõnu vaja. Ühel hommikul istusid kõrvuti Mattias ja Martin. Istusid tükk aega vaikides. Mattiasel oli paha tuju, Martin jälle aga oma koduse raamatuga õnnelik ja rahul. Kõrvuti oli istutud mitu head minutit, kui poisid õpetajale "tundmatus" keeles omavahel üksikuid sõnu hakkasid vahetama. Korraga oli raamat Mattiase käes ja siis läks lahti... vaimustuse hüüdeid kostis iga sekundi tagant.

Mattias uuris raamatut küll püsti ja istudes. Martin oli ka rahul,et tema raamat teistele  meeldis ja  sõber lubas pärast ju raamatu tagasi ka anda.

Ole kuidas sa oled, peaasi, et rahul ja õnnelik.

Juba eile alustasime jõuludeks valmistuma. Lastele oli jõuluteema väga meeltmööda ja tuttav, justkui mäletaksid kõiki oma eelnenud jõule. Kõik tundus väga loomulik ja tekkis õdus õhkkond. Enne jõuluteemat   tegime hääled soojaks juba tuttavate muusikapaladega. Äkki saate nedest abi, et laulda mõningat laulu, mille sõnad just paar päeva tagasi andsime.

Kuigi tundub, et talv on veel kaugel, siis siilikesed juba siiski tuduvad. Kallikarud teavad, või vähemalt õpetaja arvab nii, et siil magab sellepärast, et väljas on külm ja toitu napib. Nii saidki unised siilid endale talvekorteri. Ja Kallikarude meelest võiks nüüd talv juba tulla ka ja kõik need lapsed, kes hetkel on kodudes haiged, võiksid ka juba terveks saada ja järgmine nädal lasteaeda tulla. Sõbrad ootavad teid!

Selle nädala teema on talveuunne jäävad loomad. Kallikarudel ei ole õnneks aega talveunne jääda, sest tulemas on palju toredaid ja rõõmsaid tähtpäevi. Toiduga ei ole neil samuti probleeme nagu mõnedel  loomakestel metsas. Täna oli meil suisa koogi ja kommiralli, sest meie Kennet sai kolme aastaseks.
                                   PALJU ÕNNE KENNETHILE JA TEMA PERELE!

Kallikarude koosseis oli täna küll väike, kuid ega pidu sellepärast ära jää. Meid oli just nii palju, et Kennethile saime ringi ümber tehtud ja õnnitluslaulgi  kostis päris selgesti ja kõvasti.

Kommid kõhus ja meel hea. Sünnipäevad  võiksid olla ka igapäev nagu õues olemised.

Sünnipäevalaps Kenneth ise oli aga tänasel tähtsal päeval väga mõtlik. Koos Katariinaga istuti vaikselt pingil, ei vahetatud isegi sõnagi. Ei tea, kas rõhus Kennethit kolmese "raske" koorem või oli see hoopis tordilast, mida mõned hetked tagasi kõhtu lastiti:)

Toreda päeva lõpetame vahvate laulusõnadega. Kui lapsel viisijupp selge, on ka neid koos tore laulda ja miks mitte sünnipäevadelgi kasutada.

Ussike

Üks ussike, üks ussike on kodu poole teel,
üks ussike, üks ussike on kodu poole teel.
Ta roomab, ta roomab, ta roomab edasi.
Ta roomab, ta roomab ja koju jõuab nii.
Suss - suss susiseb uss, suss - suss, laps ole kuss.



Teretamise laul.

Tere hommikust, tere hommikust,
tere-tere-tere-tere-tere hommikust!
Kaasas kakuke, kaasas kakuke,
kaasas kaku-kaku-kaku-kaku-kakuke.
Küll on magus see, küll on magus see,
küll on magus-magus-magus-magus-magus-see.
Nämm, nämm.


Kakukese küpsetamise laul.

Atsi-patsi leivapätsi,
siilu-saalu saiapätsi,
veere-veere kakku,
veere-veere kakku,
viska ahju hopsti,
püüa kinni plaksti,
nämm-nämm.


Bussisõitmise laul tuleb ka varsti, õpetaja peab aga selle endale enne korralikult selgeks tegema:), muidu võib bussisõit pooleli täna jääda:)

Nädala on seekord läinud kiiruga. Küllap ka seetõttu, et sai ju kangesti, kangesti pidu oodatud.
Väikesed Kallikarud said hakkama oma  esimese peoga koos vanematega. Koos sai jahutaignaga toimetatud ja vahva mask üheskoos meisterdatud. Eeltöö iadepäevaks ja mardipäevaks on tehtud.

Täna aga käisidki meil päris mardisandid. Karvaseid ja sulelisi jagus ikka üksjagu. Väiksed Kalliarud ja Lepatriinud võtsid tundmatud külalised vastu ootamatult julgelt. Hiljem tehti koos üks tantski. Küll on hea, et me neid sellest elamusest mardihirmus ilma ei jätnud. Kui lastele rahulikult ja rõõmsal meelel asju selatada, saavad nad ju aru, et tegu ei ole mingisuguste "kollidega".

Mõni mart paistab küll veidi süngevõitu, kuid nende kurbi palveid lihtsalt peab kuulma. Ja nii nad tuppa saidki ja kohe tantsu lööma hakkasid.

Ei jäänud väikestel mudilastelgi muud üle, kui ka martidega koos mängida ja lustida.

Päevavalges ei olegi nad nii hirmasad, kuid vaadake ette õhtupimeduses.

Mardiema viskas õnne, et lapsed oleksid terved, et oleks toitu ja mänguasju. Et noored piigad saaksid mehele ja et lasteõnn kestaks meie peredes ja lasteaias veel kaua, kaua.

Kõge lõpetuseks võttis mardiema välja vitsa. Alguses tundus küll veidi hirmutav see vitsavibutamine, kuid mida väike vitsasaps edasi, seda rohkem nalja hakkas saama.  Kõik see ei toimunud muidugi sellepärast, et me lapsed pahad oleksid, seda mitte. Kõik see toimus hoopis sellepärast, et meie lapsed jätkuvalt tublid ja terved oleksid.

 

 

Kui mardid said õnnelikult ära saadetud, vaadati veel seda, kuidas jänku Juss isdapäeva pidas ja kuidas mardisantidest said pardisandid. Igasuguseid toredaid asju juhtub ja toredaid asju juhtub kindlasti ka pühapäeval Kallikarude peredes, kui kätte jõuab isadepäeva.

                         ILUSAT ISADEPÄEVA JA RÕÕMU TEIE PEREDESSE!

Alanud on isadepäeva nädal. Toimetusi selleks nädalaks jagub, sest tarvis luuletused üle korrata. Laulud ja tantsudki uuesti läbi proovida. Ja mis peamine, üllatus isale vaja valmis meisterdada.
Vihmane esmaspäev lubaski selle kõigega tublisti algust teha ja aega jäi mõnusaks tubaseks mänguks samuti.
Video väärib vaatamist, sest sellist vaikset ja toimekat tubast tegevust ei saa mitte igapäev näha. Mitte et meil oleks lärm ja kisa muidu, kuid ikka tuleb ette vahetevahel arusaamatusi. Selline harmoonia teeb ikka meele  heaks ja kindlasti on ka teil seda tore vaadata.

Väke saladuseselaeka avamine. Kallikarud valmistamas isadepäeva kingitust. Kingitused tulid sedavõrd kaunid ja rõõmsad, et mõni laps arvas, et ta kingib selle lipsi tegelikult hoopis emale. Lapsel mõlgub ikka esimese inimesena meeles ema, kuid näitame neljapäeval, et issiga on ka ikka maailmavahvam koos toimetada.

Esimesed toimetajad on igatahes õhinas. Alati on tegu seletamisega, et enne ühed lapsed ja pärast teised. Tore, et on tegutsemissoov.

"Lipsutöökoda" töötab katkematult.

Passiks mulle endalegi.

Ega mul ei ole lipsu valmistamise vastu midagi, lihtsalt see paparatso tegevus ärritab kergelt:)

Tänaseks võib väike lipsutöökoda uksed kinni panna, sest viimane tööline hakkab varsti lõpetama.

Kogu selle tegevuse võiks kokku võtta sõnadega, et kikilips teeb isa šikiks!!! Varsti näeme!

Paar jonnakat videot uue nädala alustuseks. Jonnakad seetõttu, et nemad ei tahtnud meie blogisse õigel ajal koos teiste videodega tulla. Nüüd on nad jonnida saanud küll ja aeg  meie sõbralike blogitegemiste hulka asuda.

Uus nädal ootab tegusid, lasteaed ootab aga oma väikesi sõpru. Kohtumiseni!

Reedeses muusikatunnis õppisime uusi asju, tuttavaid asju oli ka ja need on meil selged kui seebiveed:)

Õpetaja Liisa üllatas meid täna kitarriga. Uus mäng ja uus pill, oli põneva aga kogu see lugu vajab veel kõvasti harjutamist. Veel mõned nädalad ja elevandi mäng tuleb meil ka välja juskui ludinal. Küll te näete!

Et uuel nädalal oleksime ikka rõõmsads, siis siit teile meie Kallikarude rõõmsad päikesed.

Kiirte arvukus ei näita seekord usinust. Aega lihtsalt nappis, laste poolest oleks neid päikesi kokku saanud palju rohkem.

Nii need päikesed sündisid.

Värvilised käekesed on meie Kallikarude endi "käpakesed".

Päikselist nädalavahetust kõigile! 

Kui ilmataat meid ei rõõmusta sellise ootusega, siis meie blogis seda ikka leidub!

Õues saab õppida, saab mängida ja möllata.

Ikka mäng ja töö käsikäes.