kolmapäev, 28. september 2016

Kui muuseumis sai ära käidud, siis kuulasid lapsed muinasjuttu "Vaeslapse käsikivi". Hiljem tehti ise ka üks vahva muinasjutt. See oli harjutus. Tuli tegelikult vahvalt välja. Kui järgmine nädal jälle teeme, siis saame ehk laste tehtud muinasjutu ka videosse.
Teisipäeval voolisime sõna leib ja proovisime palmiksaia teha. Sõna voolimine oli käkitegu, kuid palmiku tegemisel vajati siiski abi. Aga sellest pole midagi, sai sai valmis ja teinekord proovime jälle.



Koogid ja sõna LEIB on nähtaval ka esiku aknalaual.

Täna sai meie Hanna Eliisabet viieaastaseks. Õnne Hanna Eliisabetile ja tema perele. Nüüd on kõik Kallikarud viiesed ja algamas on kuue aastaseks saamine ja see on jällegi väga tore:)


Vahvlid tulid lasteleüllatusena. Tegelikult ei teadnud siis veel keegi, et karbikeses on vahvlid. Hiljem kuulete, missugune oli laste reaktsioon.


Selline lõbus hommikupoolne. Nüüd läheb veel veidike aega ja uued sünnipäevad üllatavd meid jälle.



Esmaspäeval käisid kallikarud koos lepatriinu lastega Rocc al Mare Vabaõhumuuseumis. Saadi teada, kuidas jõudis vanasti leib lauale. Huvitavad majad ja kodud ja kaunis loodus olid lastele meeltmööda. ja mis peamine, töödes sai ise kaasa löödud.

Uhke kukk koos kanaperega olid teri nokkimas ja lapsi tervitamas.
Muueumi õpetaja kutsus lapsi pimedatesse ruumidesse ja hoiatas ka lapsi selle eest. Äkki keegi kardab. Kuid ei kartnud keegi, jutus ja ka tegudes olid kõik julged, sättisid ennast istuma ja leivategu võis alata.















Lambapoisid jäid seekord nägemata, kuid pisut laste mänguplatsil sai jällegi möllata. Ja küllap me satume jällegi sinna vahvasse paika ja näeme ehk lambakesi ja muud uut huvitavat.
Sügis tuli lauluga. Ei näidanudki kohe kõige rajumat palet. Kinkis meile hoopis hulga ilusaid päikesepaistelisi ilmasid. Eks ikka tänu laste laulule. Lauluke oli küll veidike kurvameelne.

Sügislauluke tekitab hopis teistsuguseid tundeid,kui suvised laulud. Joosep leidis, et koguni ajalooline ja salapärane oli see tunne, kui sügislauluke kuulatud sai. Kahjuk ei jõudnud see tore fraas vidosse, nüüd saab aga sellest teda siin.


Sellel aastal on Kallikarud robootikas juba palju tegusamad ja tähelepanelikumad. Meie meisterdused lähevad järjest raskemaks. Lapsi  see aga ei hirmuta, väljakutsed on justkui nende jaoks loodud.




Täna meisterdasime hoopiski lennuki. Vahva meisterdamine sai, sest lennuk viskas oma tiivad ära poole lennu pealt. Laste lennuk tegi nagu legomultifilmis enne meisterdamise algust. Lennuk tõusis õhku ja siis äkki tekkis mootoririke ja lennuk hakkas alla kukkuma. Õnneks rike eemaldati ja lennuk sai jälle tõusta. laste lennukile said ka tiivad uuesti külge pandud ja lend või jätkata. Saadi targemaks ja nalja sai samuti.



Veel mõned laevad on laste poolt ehitamata. Küllap jõuavad needki lapsed oma laevakesed valmis. lennukitega on aga lõbus algus tehtud.

kolmapäev, 21. september 2016

Sügise tulekuks käib hoogne valmistumine. Kõik peab ju olema värvikirev, kui sügisel on sünnipäev.
Kallikarud selleks puhuks lõikavadki ja kleebivad ja voldivad ja kokku saab suurepärane sügispilt, mis meie rühmaruumi akent kaunistab.




Ühel hetkel tuli tüdrukutele pähe mõte, et võiks teha kaunistusi ka kätele. Tätoveeringute jaks leiti põõsast marju, mis andsid nahale värvi ja kaunistamine võis alata. ärjekord meistrite juurde oli pikk:)
Meie väike, kuid üllatusi täis sügisnäitus. Tänud kõigile, kes meie näitust aitasid kujundada.

Siin mitu väärt aiassadust kõhu täitmiseks ja ka silmaleilu pakkumiseks.
kes võiks arvata, et see okaskera on kurk ja seda, et peet võib olla ka kollane. Tomatist me üldse ei räägigi, seda paprika kujuga tomatit ei oleks küll ilma Joosepi ema juhiseta arvanud.
Teisipäeval käisid mõned Kallikarud keraamikas. Et saada ülevaadet, mida see keraamika siis endast kujutab, panime siia mõned pildid ja video. Mõne tunni möödudes saavad lapsed ehk oma valmistatud kommikausist ka komme või veel hoopis midagi kosutavamat süüa. Valmistatakse päris asju päris inimestele:)

Niimoodi, ninad laua ääres, kuulati, et mis see keraamika siis üldse on ja mida tegema hakatakse.

Saadi teada, et reegel nr. 1 on, et teise lapse tööd ei puudutata. Nii võid muidu kaaslase töö ära rikkuda.

Savidetailide ühendamisel tuleb kindlasti kasutada karestamist ja saviliimi.

Saviliim ei ole muud, kui savi ja vesi, kuid ometi vajalik, et detailid omavahel kõvasti kinni jääksid.

Nüüd võib juba tööle hakata, näpud juba kibelevadki.


Eelmine nädal arutlesid lapsed hea kaaslase tavade üle. Täna arutlesime üldiste reeglite, ehk kokkulepete üle. Peagi näete neid ka meie rühmaruumi uksel. Lapsed on suvega suuremaks sirgunud ja targemaks samuti. Artelu käis kui täiskasvanutega, sai juba täiesti asjalikku juttu nendega rääkida. Loodame, et nad on ka tegudes sama asjalikud.
Õnneks on nad ikka veel enamates tegudes lapsed ja tunnevad rõõmu liikumisest ja veelgi rohkem möllamisest.




Niimoodi müdistades ja madistades saime selgeks vahva mängu. Pusimist oli omajagu ja kaamerapiltki läks vahepeal veidikene uitama, kuid järgmine kord oleme juba jälle targemad ja osavamad.

neljapäev, 15. september 2016

Täna arutlesid lapsed hea kaaslase tavade üle. Kui sai selgeks, mida see sõnapaar "head tavad " tähendavad, siis said lapsed hakkama sellega küll, et kirjeldati, missugust last nad enda kõrval kaaslasena sooviksid.
Sellised need tavad meil said:

Ära solva kaaslast!  Rumalad sõnad ärgu tulgu suust välja.
Märka hädasolijat ja lohuta teda!
Aita sõpra mängudes ja ole austa mängureegleid.
Aita sõpra sellega, mida sina oskad ja suudad.


Olen kannatlik ja ootan mänguasja saamise võimalust. Jagan kaaslasega oma mänguasu. Hoian mänguasju.
              Hoolin kaaslase tunnetest. Rumal nali võib lõhkuda sõpruse .

Ja nüüd väike võlg jälle. Meie Ralf käis presidendi vastuvõtul. Seda ennekõike oma tublide vanavanemate tõttu, kelle kaunis kodu sai auhinna.


Juhtus nii, et Kennethi külas on suur karu käinud juba kaks korda. Tänu karukese külaskäigule, saime nii mõndagi vahvat Kennethist teada.

Oli huvitav hommikupoolik ja lapsedki kuulasid huviga ja tegutsesid ühes rütmis.

Vahvad ussikesedki jõudsime valmis. Igaüks isemoodi, igaüks uhkem kui eelmine:) Esikus näete!

Eile käisime aga loodusmuuseumis.
Seente asmel uurisime seekord aga sambike. Õpetaja vaatas kuidagi valesti, seente näitus avatakse alles reedel. Kellel mahti, mine omalkäel vaatama. Tõotab tulla  huvitav väljapanek. Muuseumi õu oli täis huvitavaid telke ja rattaid, kus  hakatakse ilmselt seeni eksponeerima. Järgmine aasta on kindlasti ka seente näitus ja seda me juba liiga vara vaatama ei lähe:)
Kallikarud aga uurisid samblikke ja tuttavaid metsaloomi. Loodusmuuseum on selline vahva koht, et alati oled nagu uuesti, alati avastad midagi uut.

Sai uurida luubiga neid iseäralikke samblikke. Mõned olid nagu väikesed mustad õunakesed.

Toruluubist vaadates avanes aga hoopis iseäralik vaatepilt, millest esialgu oli keeruline õpetajalgi aru saada.

Mõmmiku kihvad olid arusaadavad kõigile.

Karumõmm tõi elevust eelminegi kord.


Kes ei sooviks ennast põdraga koos pildistada lasta???

See ei vähendanud lõbu, et põder lastest mitu korda suurem oli.

Tagasiteel silitasid lapsed korstnapühkija nööpi. Ikka sellepärast, et õnne oleks:)

Väikeses tuutus ootasidgi neid magusad mandlid, mis said ostetud vanalinnast. No natuke oli nurinat, et mandleid liiga väge saadi, kid ega me ainult korra vanalinna ei satu. sinna viib meid sellel aastal tee edaspidigi.

teisipäev, 13. september 2016

Robootika sai jälle hoo sisse ...



Tegevuses tähtsad endiselt koostöö, teineteisega arvestamine. Nii saadakse kokku vahvad mudelid ja tarkust kogub eneselegi teadvustamata.



Reedesel hommikul jõudsid robootikat teha 8 last. Järgmine kord jälle teiste laste aeg.
Eile käisid lapsed metsas. Enne seda uurisime rühmatoas sõnu, aastaaegu ja nende tunnuseid ja kuulatud sai paar vahvat lugu seentest.
Enne aga, kui üldse tegevust alustasime, palusin igal lapsel jutustada sellest, et mida vahvat ta tegi sellisel kaunil sügispäeval.
Tehti maatöid: laoti puid, korjati kartuleid, oldi muidu perega ja vanavanematega koos. Mängiti ja käidi mängukeskustes.
 Vahva lugu juhtus, kui Artur enda nädalavahetusest rääkis.
Artur jutustas, et tema ei käinud üldse õues, vaid ainult mängis toas. Olime üllatunud ja kui küsisime, et millega sa siis tegelesid täpsemalt.  Artur kostis, et mängis rongidega.  Seepeale sõnas Kaspar kiiresti, et siis on arusaadav:) Kõik meie lapsed on näinud Arturi rongiarmastust:)
Aga nüüd metsa. Seal õpib laps  kõige ehedamalt ja missugune liikumisruum.

Metsa minne märkasime kõige pealt palju pisikesi seenekesi. 




Seeneke nimega Martin Hendrik







Kui tähed selged, siis ainult trall ja möll. Kilkeid ja kisa oli mets paksult täis:)

Ja nüüd peitu!



Oleks  vaid õpetaja lubanud, oleksid lapsed meil puu latvades. Õnneks päris sellist asja meil ei juhtunud, lepiti ka väiksemate vallutustega.






Kui pisut ära väsiti, siis oli jälle mahti seenekesi ja muud põnevat märgata, mida metsa all leidus rohkesti.

Lapsed saavad ka ilma juhendamiseta metsas hakkama, kuid siiski on vahel neile meeldib, kui neile midagi uut või ka hoopis vana pakutakse.

Metsas oleku aja lõpuks leidis iga lapsomale meelistegevuse.



Vaadake üle laste taskud, sinna sai poetatud õige mitmed vitamiinirikkad pihlakd:)



Vahvad videod vigurvahenditega jätkuvad ...









Igati jõukohane tegevus. Lõbus ja mis peaasi, ka arendav.

reede, 9. september 2016

Nädal on möödas kui linnutiivul. Oli palju toimetamist ja nüüd kõik tasapisi teile uurimiseks.
Kõikjal on õunauputus. Meie kallikarudele see sobib. Ei ole ükski meist pahur, kui näeme hunnikus õunu puu all. Mis kõhtu ei mahu, need pistame koogi sisse.

Enne koogi küpsetamist tuleb ka pealt näha puhas õun ära pesta. Seda Kallikarud tegidki.

Peenikeste ribade lõikumisega sai hakkama igaüks, kuigi, egas see nii väga lihtne olnudki.

Kes õunu lõikab, see kooki sööb.


Tuli kohe vastav nägu pähe teha, nii tundus hõlpsam viilukesi lõigata.

Asjalikud1:)

Asjalikud2:)

Asjalik3:)


Asjalik3:)
Kõige maiamad valmistasid tainast.




 Ja veelgi maiamad limpsisid kausipõhju.




Vaatlesime ka seda, kuidas õuna süüa. Oli selline tore video, kus õunasööjale jäi õntest vaid tühjad pihud, mitte pooleldi näritud õunasüdamikud, nagu meie lastel või meilgi mõnikord.

Korraldasime peale video vaatlemist õige õuna söömise. Julgeid jagus:)


Lapsed armastavad õunu. Õunu armastab ehk ka sõnauss. Iga laps mõtles vastava tähega ühe sõna välja. Nii saigi sõnauss lausa neli paberit pikk. kahjuks ei tahtnud sõnauss pildile jääda.
Küll aga saime videosse vigursportlased, kes toimetasid staadionil huvitavate asjadega.


Vahvaid videoid on veelgi, ei saa ju kedagi jätta näitamata. Nädala teised tegevused ja toimetused tulevad õige pea:)
Suve jätku ja kaunist nädalavahetust!