Sellel nädalal tegelesime katridega ja kosmosega. Tunduvad väga erinevad teemad, kuid ometi huvi pakkuvad ja toredad .

Kadritasime seekord Lepatriinudega ja Mutukate rühma lastega.

Kohe kui selgus, et kadrid on tõepoolest ilusad ja mitte sellised, kui paar nädalat tagasi nähtud mardid, siis kadusid pisikesel pererahval hirmunud näod silmapilkselt.

Kohe kui kadrikesed sisse said, asusid nad trallima ja õpetasid meilegi, kuidas tantsida, mängida ja olla lõbus.

Kadripreili ajas aga lapsed narma ja  siis saatis "karistuseks"  lapsed hüppama.

Lastele see hüppamise mäng meeldis väga, neil ei olnud selle vastu midagi. Ühel hetkel hüppas pea terve rivi, ei olnudki enam kedagi naerma ajada.

Hüppamise ja kappamisega läks pidu edasi. Ka pererahva noorpere lõi hobusemängus usinalt kaasa .

Pärast mitmeid lulumänge ja tantse, tuli kadriel  minema hakata. Õnneks jagus kommi nii kadridele teele, kui ka pererhvale endile.

Kui sanditamine selleks korraks läbi sai, tuli asuda tõsisemate teemade kallale. Huvi kosmose vastu kerkis esile juba eelmine nädal, kui tegelesime ametitega. Selgus, et lausa kolm last kohal olnud kaheksast lapsest soovis saada kas kosmonaudiks, või et üks laps suisa kosmose uurijaks.

Meie Kallikarud on küll veel väikesed ja minu kodusedgi hakkasid muigama, kui rääkisin plaanist tutvustada kosmost lastele. Tegime seda aga omal viisil: lennutasime Sipsiku kuule, uurisime pilte kuus ja maast, kosmoselaevadest ja kosmonautidest. Et kosmonaudid peavad olema targad, siis uurisime tähti ja mõistatasime toredaid mõistatusi.
Üheskoos saadi teada, et elu kuul on siiski esialgu tavalisel inimesel võimatu. Kui aga kosmoseraketi pilti näitasin lastele, teatati kui ühest suust, et nemad küll ei karda sellise raketiga kuule sõita.

Laste endi meisterdatud raketid tulid kohe päris raketi moodi. Veidi kleepimist ja lõikamist ja tuligi selline vahva rakett. Tööde käigus selgus, et kääridega lõikamine vajab veel pisut lihvimist. Lubagem siis ka kodus valvsa silma all selle omamoodi tööriistaga toimetada.

Egas kosmoseraketti ei saagi suure nalja ja naeruga teha. Tuleb olla ikka tõsine:)

Paistab, et rakett hakkab valmis saama. Kui veel lõikaks mõned läikivad aknakesed?

Liim ja käärid ja kosmoselaev valmis. Ei ole vaja siin mingit raketiteadust, et üks kosmoselaev meisterdada.

Niimoodi need raketid seiklema asusid. Meiegi pilgud on hetkel taevas, et tuleks ikka seda lumekest juurde. Kindel on aga see, et tuleb esimene advent ja ehk on päkapikudki vahepela jõudu kogunud, et meid piiluda ja üllatada. Olge kõik siis head lapsed ja ilusat nädalavahetust Kallikarude perele!

Terve nädal on Kallikarusid lasteaias olnud vähevõitu. Kuid täna, reedel, oli vaid kolm last. Seetõttu tuligi teha õige mitu pilti ühest ja samast lapsest. Et paistaks rohkem:)
Tegelikult oli armas, ülimalt vaikne ja rahulik hommik. Suurest mänguhommikust poega, busside ja muude tegevustega ei tulnud küll suuremat midagi välja, kuid küpsiste valmistamisega saime ometi hakkama ja neid jagus ka meie sõpradele Lepatriinudele.

Üks vapper kokapoiss meil võtta oligi, õnneks:)

Kenneth oli kohe nõus oma abikäe ulatama ja nii see küpsiste tegu algaski.

Loomulikult on kokkamine tore.

Pildistamine on vist tore samuti. Igatahes teeb Kenneth endale erilise naerunäo pähe ja fotograaf võib tegutseda. Õnneks oli asjalik ja rõõmus meeleolu ka siis kui fotokas ei sähvinud.

Õigel kokapoisil on ka omad õpilased. Kokapoiss näitab muidugi ette. 

Tegelikult olid need väikesed kokapreilid sama osavad või vaat et osavamadki, kuid peamine on isetegemiserõõm ja mingisugust rivaalitsemist Kallikarude köögis küll ei ole:)

Toredad tornikesed kenasti üksteise kõrval reas.

Ja nüüd on Hanna kord. Sai hakkama temagi, loodetavasti ei riku seda toredat tegu küpsetaja:)

Veel mõni pätsike plaadi serva ja võibki selle plaaditäie ahju pista.

Küpsised said õnneks kauni kuldpruuni välimuse ja magus lõhn levis kõrvale tubadessegi. Head isu kõigile, kes maitsta said.

Ka eile ei olnud lapsi kuigi palju, kuid oma kuus lapsukest tuli kokku siiski. Eks neil vähestel olid omad privileegid. Koos prooviti õpetaja tooli ja vaadati Norra imelast Angelina Jordanit youtubest.
Tüdrukud vaid noogutasid päid ja pisut itsitasid, kui neid kutsuti uuteks õpetajateks.

Ilusat lumist nädalavahetust! Möllake lumes, kes terved ja kes veel tervenemas, siis loodetavasti olete esmaspäevaks rivis ja lasteaias möllate kõik need päevad tagasi, mis saamata jäid:) Kohtumiseni!
Üks lumine kutsu tervitab Kallikarusi lumiselt maalt.

Eelmine nädal valmistasid Kallikarud plastiliinist jänkumammale hulga poegi.
Ümara ja pikliku vormi voolimine on lastele esialgu paras katsumus. Käekesed on veel nõrgad ja väike plastiliinist või savist pallike kaoks just kui ära nende pihkude vahele. Aga käed peavad ju ükskord tugevaks saama, kuidas sa muidu jõuad terve koolipäeva pliiatsit käes hoida.
 Tööd tehti nelja kaupa, kolmekaupa ja lõpuks ka kahekaupa.  Tulid sellised valged, ümmargused ja üliarmsad jänkulapsed.

Ei olnud väga lihtne, aga tahtmine teha oli küll ja nii peabki olema.

Toredad jänkujütsid usaldati ilma vaevata jänkumamma hoolde.

Pisike plastiliinist pallike on kaval kui rebane, esimesel võimalusel pistab jooksu lapse sõrmede vahelt.

Taspisi saavad platiliinitükid taltsutatud ja juba ongi väke jänkujüts valmimas.

Ise tehtud, hästi tehtud!

Varsti suudaksin kõigist neist tükkidest pallikesed võluda.

Tuli päris ümmargune, tikuke otsa ja teine pall tema kõrvale. Selline on meie jänkutehnika.

On tore, et lapsed oskavad juba abi paluda. Martin vajas veidi abi ja ei häbenenud seda ka paluda. Jänkuke sai imetore ja lapsel rõõmus meel tehtu üle.

Eks tööd tuleb uurida nii ja naa. Paistab, et kõik sujub.

Tõsiel ilmel valmib rõõmus jänkulaps. Arturil on endal ka tehtu üle pärast hea meel.

Suure rullimisega läheb suu ka ikka aina rohkem ja rohkem torusse.

Aga mina olen see poiss, kes jänkuperele porgandid valmistas.

Nagu päris!

Loomulikult ei söö ma neid ise ära, vaid annan jänkudele.

Selline see jänkupere sai. igaüks isemoodi ja oma voolija tegu.

Täna käisime jälle üle pika aja saalis võimlemas. Õueaeg seab omad piirangud ja vehelduseks on saalis ka tore paljaste jalgadega pldistada.

Pallimängu abilised rõngast hoidmas. Palle vihises ühelt ja teiselt poolt.

Õnneks vahetas õpetaja tublid abilised varsti välja ja poisid said samuti pallidega möllama.

See on meie lemmikvahend. Langevarju kasutame me enamsti tegevuse lõpul. Preemiaks loomulikult.

Õhk alla ja siis langevari kõrgustesse.

Kui vari on kõrgustes, siis ise ruttu varju alla peitu.

Kes sealt küll piilub?

Kes siin küll  peidus on? 

Enne mänge tuli aga veidke tõsisemate harjutustega hakkama saada. Hakkama saadi  tublisti, palajajalu  on ju vahva tegutseda. 

Meie Kenneth sai täna nelja aastaseks! Palju õnne!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Täna lahkelt ja soojalt paistab päike,
pole proovind keegi öelda,
et Sa oled väike.
Oled kindel -
sama lind on kuku-lind ja kägu,
sest et ise oled juba suure lapse nägu.

Täna oli rõõmupäev, kommipäev, täna oli Kenneti tähtis päev!

Eile käisid meil mardid külas. Ei jõutud veel korralikult pabistamagi hakata, kui igatsorti tegelasi korraga tuba täis sai. Silma paistis mõni võõramaa mart ja üks mart nägi tõepoolest välja just kui Vladislav Koržets saates Osoon. Toredaid marte jagus imetelmiseks ja imestamiseks küllaga.

Kas pole vahvad, igaüks isemoodi.

Vladislavi tunnete teiste martide hulgasti kindlasti kohe ära:)

Jagus võõramaalastest marte ja loommarte ja naismarte.

Ja nagu ikka, natukene mardivitsa ka, mis pehmemast pehmem. Kõik aga ikka sellepärast, et meie head lapsed veel paremad oleksid.

Kui mardid jälle teele saadetud, meisterdasid Kallikarud martidele uhked vööd. Midagi ilusat võiks neil natukene koledatel martidel ju ikka olla.
Vöö valmistamine nõudis kääridega lõikamise oskust ja mustri rütmi tabamist. Mõlemad ülesanded vajasid kannatlikku meelt ja tähelepanu.

Tüdrukutel käib kääride käsitlemine niks ja naks. Harjutamine teeb meistriks. Mitmed õhtud on tüdrukud ajakirjadest lõiganud välja igasuguseid pilte ja mõni laps isegi oma pildiraamatu valmistanud.

Ega nüüd poisidki hätta jäänud. Midagi ei ole parata, kui autonurgal on lihtsalt igapäevaelus tugevam tõmme.

Asjalikkust näitasid üles nii posid, kui ka tüdrukud ja uhked vööd ehivad hetkel esikus küll mitte marte vaid meie ontlike issisid.

Meie võik lõigata ruudukesi lausa mitme vöö jaoks.

Kortsus kulm on seekord ikka  asjalikkuse märk.

Käärid jälle veidi otsemaks ja ruudukesi langeb kui nõiaväel. Abistav õpetaja pidi õige mitmel korral oma näppe hoolega valvama:)

Eelmine nädal ja ka täna mängisime smarttahvil ühte vahvat nuputamise mängu. Mängu käigus tuletavad lapsed meelde kujundite nimetused, loendamise neljani ja tähed ja häälikudki saab sel moel üle korratud ja uusi juurde õpitud.

Igakord, kui laps arvab ülesande ära, eemaldub üks pilti kattev ruuduke. Ruutudel on mitmeid erinevaid ülesandeid. Täna lahendasid ja ladusid lapsed lisaks tahvli ülesannetele oma laual olevate vahenditega erinevaid ülesandeid.

Ttahvlilt ei saa ainult pilte ja multikaid vaadata, vaid saab ka väga tarku ja vajalikke asju õppida. Iga asi omal ajal.

Need tähed on laste endi kirjutatud.

Laps saab tähe kirjutamisega hakkama küll, kuid tähelepanu on vaja suunata ka tähe õigele kirjutamisele. Tihtipeale alutatakse tähe kirjutamist valset suunast ja nii tehakse endale ülesanne hoopis raskemaks.

Kui kõik ülesanded on edukalt lahendatud, siis ootab väike preemia toreda pildi näol.

 Eelmise nädala reedel tegime jälle teatrit. seekord lavastasime etenduse Leedu jutu "Taevas kukub alla" järgi.

Kapsalehest ehmatatud kassike.  Või oli see siiski taevas, mis kukkus kassikese saba peale?

Taevas kukub alla! Jookseme, jänkuke!

Taevas kukub alla! Jookseme, rebane !

Põgene hundike koos meiega, taevas kukub alla!

Alles karul tuli pähe kogu lugu põhjalikult üle uurida. Õnneks selgus, et taevas siiski ei kukkunud alla. Kassikesele kukkus vaid kapsaleheke saba peale.

Õnneks lõppes kõik hästi ja loomad said jälle koju tagasi pöörduda.

Kui päevatarkus on omandatud, siis tuleb kõike seda ka praktiseerida ja veelkord omal moel selgeks saada.

Nii ilus piknik.

Täna on autod minu lemmikud!

Uus kalamäng kütab kirgi:)

Ei ole üldsegi harvad juhud, kui poisid on nukunurga valitsejad.

Sellise toreda ja uhke laua on katnud kaks poisipõnni. Ise tehtud, hästi tehtud!

Meisterehitaja jagab oma oskusi.

Sõbratugi aitab üle igast mäest ja hoiab kõik koos täies väes.