Meie sellenädalane liisusalm sügislehekesest.

Õues kõnnib sügistuul, rebib lehti alla puult.
Lapsed koos on puude all, kirju lehesaju all.

Meie Malle leivatkakukese tegemise salmike - umbes 100 aastat vana ja võibolla rohkemgi:)

Tee kakku pätsi saia (laps plaksutab käsi kokku)
seo soolalihaga.(teeb ühe käega ümber teise käe veeretamise liigutusi)
kasta kanamunaga (käed koos ligutada ülesse ja alla)
kilivili-kilivili kuku (kahe käega keerutab omavahel käsi)
nämm-nämm-nämm- nämm.nämm. (teeb söömise liigutusi)

Hea harjutamiseks ja ei ole ju ka kaugel leivapäev. Päikselist nädalavahetust meile kõigile!

 

Täna mängisime karukese mängu. Õnneks on meie karukene heatahtlik ja tema kätte on mõnikord isegi tore sattuda.

Karukene istub metsas mättal ja lapsed on tulnud teda ülesse äratama. Karukene ärkab kohe ja siis päästavad vaid kiired jalad.

Selline see kaukene välja näeb. Üks on rõõmsamast rõõmama näoga, teine karvane töntsajalg. Kokku teeb see aga päris väleda karukese:)

Nii valmis lehesiil.

Vihma püha on veidi paha, aga puzzlet mängida on tore ja nii saab pealegi targaks ka.

Väga töine õhkkond.

Väikese lapse töö on mängimine. Juba lõunaks olen väga väsinud (nii arvavad vähemalt suured inimesed).

Täna õppisime laulumängu "Kes aias?" Ring oli küll veidi lopergune, kes tõmbas, kes lükkas. Ring püsis aga koos ja mesilase kanditaate jagus rohkesti.

Mesilane on ringis peidus:)

Näe, hakkas paistma!

Tänagi kimbutab ilmataat meid hoovihmadega, toas on aga soe ja mõnus. Mängida on igal ajal ja igas kohas tore.

Malle korrigeerib kahvlihoidu. Hetk hiljem võtab Katariina aga kotleti kätte ja hakkab seda närima:)

Meie liisusalm õunakesest.
Aias kasvab õunake, ilus, rõõmus, punane.
Õunake, õunake, küll sa maitsed minule!

Kaunist nädalavahetust kõigile! Ja sööge ikka päevas vähemalt üks õun, see pidavat tervisele head tegema (hiina vanasõna:))

Õunakese värvimine on tähtis töö! Seda on näostki juba näha.

Õunakese värvimine on ka mõnus töö. Siis saab uneleda ja oma mõtetega olla.

Õunakese värvimine on ka midagi sellist, mis kohe välja paistab ja rõõmu teeb.

Selline uhke pilt meie loodud õunapuu all.

Nüüd on puukest ka näha. Nii ilus - meie tehtud!

Harjumise päevad on juba möödas ja seda täie õigusega. Juba oskab väike Kallikaru ise käsi pesema minna, potil käiminegi ei tekita vastumeelsust, teatakse, et hakatakse kõik koos sööma ja juba oleme külastanud ka muusikaõpetajat Anu. Päris mitmed asjad on juba selged ja pea see päris õppiminegi pihta ei hakka. Väikesed Kallikarud ei peagi aga sellest "päris õppetööst" midagi aru saama, sest kõik käib meil ikka mänguga käsikäes.

Meie tädi Malle opas on mõnus olla. Temal on õnneks meie jaoks alati aega.

Olen juba teis tpäeva täieõiguslik Kallikaru. Paistab et mulle hakkab see siiski meeldima:)

Üks rõõmus töö see õunasiili valmistamine. Teen kodus järele!

Paar abikäsi kulub alati marjaks ära.

Meie esimene liikumistegevus saalis. Liigun nii kiiresti, eks katsu pildile saada:)

Matt on üks mõnus asi, lõpuks ometi sai seal peal täiesti vabalt joosta.

Noh, teen nüüd ruttu pilt ära, vaja edasi tegutseda!

Olen siin mõnusasti peidus, ei tea, kas tahangi siit välja enam tulla.

Näete, saan juba püksid ise jalga!

Mina rohkem enam ei jõua igatahes!

Jälle on kohal meie hea haldjas. Kus viga näed laita, seal tule ja aita!

Trevor valis oma lemmikuks porgandi.

Annale mekkis jällegi õunake kõige rohkem.

Kenneti ja Robini lemmikud kadusid nii ruttu põske, et tuli mitu pildistamise katset suisa teha. Kui klõps käis, oli pihk jälle tühi:)

Joosepi lemmik oli kurk, Robin veel mõtleb, mida valida.

Meie armastame täiesti erinevaid asju, sõbrad oleme sellegipoolest.

Porgand - vat see on meeste toit!

Naljanurk:)

Ühel päeval kiigutasin lapsi, kiitsime üheskoos ilusat ilma ja muidu unistasime. Korraga tuli meie juurde Joosep, äratas meid meie unistamisest ja küsis otse, et Pille, mis plaanid sul täna on? Küsimus tuli nii otse, et kõik plaanid olid peast juskui pühitud.

Kellel veel nädalavahetuseks plaane ei ole tehtud, siis soovitame puhata:)

Ilusat nädalavahetust Kallikarude peredele!!!

Meie ussisalm.
Üks ussike, üks ussike on kodu poole teel.
Üks ussike, ükss ussike on kodu poole teel.

Ta roomab, ta roomab, ta roomab edasi.
Ta roomab, ta roomab ja koju jõuab nii.

Uss, uss, pisikene uss.
Uss, uss, laps ole kuss!

Seda salmikest oleme päris mitmed korrad harjutanud. Muidugi käib kaasas sellel ka väike lauluviis aga seda kuulete ehk oma väikeste mudilaste käest edaspidi, kui nad selle paremini on omandanud. Küll on aga luuletuse viimaseid ridu hea kasutada siis, kui vaikusemoment on hinnas. Jõudu selle saavutamisel! Äkki on sellest salmikesest abi.

Automäng ühendab.

Mis on selle aia taga?

Orav nr. 1.

Orav nr.2.

Äkki võetakse mind ka automängu?

Aia taga on loomulikult vihmauss, pikk ja roosa. Värske muld meelitab ussikesi ja uudistajaid.

Olen juba suur poiss ja saan hommikuti  ilma nututa hakkama. Mida see issi mulle nüüd ütles?

Issi ütles mulle seda, et ta läheb kommiraha teenima. See jutt juba mulle meeldib:)

Rõõmuhetked meie armsa Monaga

Ei tea, kuhu siis need Kallikarud küll jäävad???

Ma nii ootan oma sõpru. Kallikarud on minu sõbrad ja mina nende. Ja kallid emmed ja issid, minu hobiks ei ole hammustamine, ikka müramine ja lastelt pakutud rohu näksimine:)

Meie igahommikune rituaal.

On ikka alles karvane!

Mona on rahul ka rohukõrrekestega:)