Algas kaunis jõuluooteaeg. Ka Kallikarud käisid koos lasteaiasõpradega päkapikk Pepega ja tema sõpradega  tutvumas. Pepe oli mõelnud kõigi peale. Toitu said nii loomakesed, kui ka kogu Suitsupääsupesa pere.

Lapsed küsisid juba eelmine nädal, et millal Päkapikumaale saab. Muidugi tahavad nad, et juba oleksid jõulud ja et juba algaks jõulupidu. Õnneks aitavad rõõmsad päkapikud ja nende üllatused lapsi jõuludele veidi lähemale.

Siin nad ootavad kõik reas kannatlikult, et mida põnevat seekord näha saab. ja toredust oli omajagu. Sai etendust näha, tantsiti, joodi teed ja söödi piparkooke. Seda ei juhtu just iga päev.

Pillipäkapikk Anu on juba akordioni välja võtnud ja advendihommik võib alata.

Laste soovid olid igati mõistlikud. Loodame, et väike Pepe suudab nende soovid täita.

Mõelgem meiegi rohkem üksteise peale ja ka metsaasukate ning loomulikult koduloomade peale.

Tantsu lõid jänkukesed ja tantsu lõid hiljem lapsedgi. Piparkoogid ja tee andsid aga jõudu oodata järgmist advendihommikut.

Kallikarud hakkasid jõuludeks valmistuma juba veelgi varem. Meie ei saa jätta susse aknaluale, need ei mahuks meie rühma aknalaule ju ära. Tarvis on vaja meisterdada jõulukalender, sinna sisse äkki päkapikk tublidele lastele ikka midagi poetab:)

Pisikesed kaunistamise vahendid said hoolsate näppude vahel sinna, kuhu need pidid minama.

Ei olnud seekord nurinat, et näpud on liimised või et ehtekesed liiga väikesed. Mõni laps kaunistas lausa mitu aknakest.

Mis viga päkapikul sellise lapse juurde tulla:)

Kõik soovisid oma kaunistust eksponeerida ja igaüks arvas, et just tema oma on kõige kaunim ja neil on täiesti õigus:)

No vaadake ise!

Kas teie jaksaksite nii palju pisikesi vidinaid väikesele aknakesele laduda. Vist ei, kuid meie Marie suudab.

Ka jõululaudeks hakkasime juba valmistuma eelmine nädal või kmoguni üleelmine nädal. Laule on mitu ja ega kõike korraga saa. Ikka tasapisi. Need laulud, mida kuulete, on alles esimeste õppetundide ajal filmitud. kuid kui keegi soovib ka kodus neid kuulata ja õppida, siis saab ehk siit abi.

Niimoodi see õppimise asi käib. proovitakse nii ja naa ja peol kõlab kõik nagu vaja.

Teine salm ka.

Head harjutamist! Päkapikud oskavad seda juba hinnata:):):)

Laske sisse kadrisandid...

Meie Kallikarudest kadrisandid olid täna laulu- ja tantsumaiad. Külastati lausa nelja rühma ja kommilastist jätkub ehk ka päkapikkude käimiseni. Ehk:)

Ja siin nüüd meie kadrisantide stiilinäited...

Selliste moodsate  kadridega oli lausa lust kampa lüüa.

Ja kes teab, võib olla satute teiegi selliste vahvate kadridega kokku.

Eelmine nädal oli meie majas palju külalis. Kui külalised maitsesid meie emmede ja isside valmistatud eesti toitu, siis Kallikaru tegid kõike ise ja sõid ka kõike ise.
Kõige pealt valmistasime Ida Lidia ema toodud kõrvitsast kõrvitsasalati. Maitseaineid sai nii pandud, et oleks lapsele sobilik. Nii hakkiski Kallikaru päris noaga kõrvitsat ja õpetaja lisas maitseained.

Kõrvits seisis ööpäeva vees, et kõrvitsatükid pärast keemist ikka krõpsud oleksid.

Enda valmistatud asi on ikka kõige parem. Küll oleks vahva, kui iga päev oleks aega nii palju, et ise süüa valmistada.

Seekord jäi maitsev leivasupp oma valmistatud kõrvitsasalatile alla. Natuke kahju, kuid tore oli jällegi vaadata, kuidas kõrvitsatükikesed justkui nõia väel kausist kadusid.

Väga kasulik on ka õues olemine. Kuidas muidu tühja kõhtu saada.

Neljapäeval tegid Kallikarud aga smuutit. Natukene kodu kootud ta tuli, kuid maitses pea kõigile.

Tervislikust smuutist kõht täis ja loomulikult jälle õue. Igas päevas on tera:)

Targad loomad teavad, kuidas külm talv üle elada. Kallikarud õpivad samuti loomade abil häälimist ja uurivad tähti ja saavad samuti targaks.

Jänkukesed on samuti need loomakesed, kes talveks enda karvakasuka veidi heledama vastu vahetab. Laste valmistatud lusikajänkud on kõik kenasti ühte korvi hüpanud ja rõõmustavad kõigi silmi sealt.

Täna on aga jälle tore sündmus Kallikarude rühmas. Meie Kenneth sai viieseks. Õnne ja jõudu vanematele Kennethi suureks meheks kasvatamisel. Lõbusat ja rõõmsat päeva ja palju õnne  Kennethile!

Tore on pidada pidu, kus on su kallid sõbrad. Sünnipäev toob alati rühmatuppa elevuse.

Üks naljapilt ikka ka!

Uus ünnipäevalaul vajab endiselt veel harjutamist, kuid nii palju Kallikarud seda siiski oskavad, et tuju korralikult üles tõsta.

Seejärel algas muffinite söömine. Sünnipäevad võiksid olla iga päev, niimoodi arvasid vähemalt lapsed.

Esmaspäeval oli ilmataat Kallikarude metsamatka poolt ja ei kimbutanudki vihmasajuga.
Käisime külas oma tuttaval metsatukal. Kõik oli peaaegu nagu enne. Vahva mägi ootas ronimist, toredad lohukesed maa sees ootasid lapsi sinna peitust mängima. Käbikesed maas olid just parajad selleks, et nendega midagi tarka ette võtta.
Kõik oli justkui väga tuttav ja samas ka uus. Oli just nii põnev, et mõni rattamees isegi andestas, et rattahommik neilt ära rööviti:)

Esimene ülesanne oligi leida paras hulk käbikesi ja proovida laduda oma nimetaht. Ega see lihtne ülesanne just olnud, kuid midagi hullu ka ei juhtunud, kui täht veidike kõverik tuli.

Metsas toimetas lastega hoogsalt meie praktikant Kristel.

Usinalt asuti ülesannet täitma.

K nagu Katariina.

K nagu Kenneth

Kus need käbikesed ennast õige peidavad?

Millest nüüd täpselt pihta hakata?

Uhke K metsa sees, nii need tähed meile meelde jäävad

Trävise rõõmus nägu reedab, ei ei ole see nii keeruline ülesannemidagi.

Igasuguseid vahvaid asju tegime metsas, kuid kõige bahvam oli ikka mäest alla keerutamine.

Niimoodi tehti ikka õige mitu korda. Mitte ei saanud küllalt.

Kristel õpetas vahva mängu "Maa ja meri". Ta tegi sinna mängu sisse mõned vimkad ka, nii oli veelgi lõbusam.

Täna käisid meie lasteaiaperet külastamas mardipere. Peale ühist mängimist ja kommi söömist ütles üks Kallikaru hiljem esikus, et täitsa vahva oli. Nii mõnigi Kallikaru jorutas laulu laulda, kui riietasime peale pidu, et õue minna ja üldse oli selline veidikene lõbusam meeleolu.

Kallikarud olid ka linna peal mardisante kohanud. Ise veel keegi marti jooksnud ei ole, kuid võib olla järgmisel aastal. Tundus igatahes vahva asi:)

Nädal algas vahva õhtuga Nõmme loodusmaja mändide all. Tänud kõigile osavõtjatele.
 Lapsed olid rahul ja õnnelikud. Eriti rõõmsad oldi sellepärast, et sai lõket teha ja viinereid küpsetada. Omalt poolt arvan, et laps oli rõõmus ka sellepärast, et sai koos olla oma perega ja samuti kogu Kallikarude perega.
Töökad maalijad ja meisterdajad olid nii eelmisel, kui ka sellel nädalal aina rakkes:) Iga päev tekkis  juurde mõni pildike ja mõni kaardike.

Sellel korral maaliti  isaportree täiesti ise. Ei olnud ette joonistatud näokontuure ega liigset seletamist. Nüüdseks on Kallikaru seal maal, et saab sellise asjaga täiesti ise hakkama.

Enne issi ja siis Kenneth.

Kindlasti tuli lapse maalimistöös midagi tuttavlikku ette.

Meie laste isadel on kõigil lühikesed juuksed. Kaspar püüabki isa juukseid kujutada nii nagu oskab. Välja tuli igatahes vahva siilisoeng.

Kris jälle arvas, et iasl võiksid olla küll sinised juuksed. Lapsel on oma nägemus värvide maailmast, kuid oma isa maalisid kõik hoole ja armastusega.

Hanna Eliisabet peab aru, mis siis järgmiseks Ei ole päris igapäevane tegu, et maalida tuleb nii issit, kui ka ennast.

Vahvad maalimistööd hakkavad kaunistama koduseid külmkappe. Kuidas, küllap siis seda ka varsti näete.

Ei, te ei ole saabunud uhkesse riidekauplusesse. Need on meie laste isadepäeva õnnitluse kaardid.

Oleks vist päris uhke, kui selline valik vaataks meie kauplustes vastu. Iga päev oleks  naeratus näol.
Kuidas aga teie kodus lehe lugemine käib, saab iga pere ise hiljem arutada.

Lapsed ütlesid, et see meie isadepäeva luuletus on natuke naljakas luuletus. Nii ongi. Omajagu viguritega ja teistmoodi lahendustega. Ühega ei olnud aga Kallikarud luuletuses  nõus. Nad ei olnud nõus sellega, et issid kallisid ei armasta. Issidele meeldib nii seljapats, kui ka kalli ühtemoodi.

Head isadepäeva nii isadele, kui ka vaisadele ja kogu Kallikarude perele!

Nagu te laste käest olete juba kindlasti kuuulnud, on meie Kallikarusid õpetamas ja juhendamas tulevane õpetaja Kristel. Kristel on meie hulgas lausa seitse nädalat. Kallikarudele see kindlasti meeldib, sest noored hakkajad tulevased õpetajad on ikka olnud nede suured sõbrad.

Täna astusime jällegi tähtede tundmisele ja lugemise mailmale veidikene lähemale.

Kui kõik ülesanded on tehtud, siis on aega oma töö rõõmsamaks värvida, nii Laura ka tegi. Laura proovis ka oma nime ise kirjutada.

Kennetil on käes juba see peen lugemise kunst. Kuid ikka on alati, mille kallal tööd teha. Et kas pääsuke on ühe ä-ga või kahe ä-ga. Selge on see, et iga asi omal ajal.

Kuigi meie Kris on alles kolmene, siis pusib juba temagi koos meiega mustreid joonistada. Ja saab hakkama ja teeb seda rõõmuga. Ka meie Moonika on alati abiks ja nii ei tundugi see tähemaailm nii keeruline.

Jäänud on veel paar päeva ja siis on isadepäev. Pidagem meeles siis kõik meie isasid ja vanaisasid ja ehk on kellelgi õnne ka vanavanaisa kallistada.

MÕNUSAT ISADEPÄEVA KÕIKIDESSE PEREDESSE!