Eelmine nädal meisterdasime õunu.  Õunu tuli seekord rebida, mis on laste jaoks päris keeruline  tegevus, kuid arendab seeest hästi sõrmelihaseid ja rebimise tööd on minu meelest ühed lahedamad ja omapärasemad. Õunad ripuvad meie rühma õunapuul. Toredad volditud vihmaussid välja turritamas. ka kääre tuli kasutada ja voltimiseks ribad lõigata.

Rebimise tehnikat on vaja lapsele ette näidata ja temaga koos seda proovida ka. kui saadakse see nipp kätte, siis see enam nii keeruline ei olegi.

Tegevus võttis rohkem energiat ja aega, kui olin ette osanud planeerida. Seetõttu veel osade laste õunaksed ootavad valmimist. Aga õuntega on ju ka päris elus nii, et mõned saavad varem valmis ja teised hiljem. Küll nad ükskord saavad kõik.
Koostöö on väga oluline. Seekordne ristsõna mõistatus lahendatigi nii. Aga kuna meie lapsed on hetkel väga erineva tasemega lugemises, siis tuli grupidki nii kokku panna, et oleks mõtlemist, ise tegemis ja ka abistamist, kui vaja. Koos leiti lahendustest seente nimetused.

Uus luultuski on õppimisel ja kohe alguses oli näha, et lastele see luuletus meeldis. Luuletus muidugi ise seentest- kukeseentest. Luuletuse lugemise hetkeks olime seda vaid kol korda jõudnud läbi lugeda ja juba nii hästi. Natuke kõlab õpetaja hääl üle, kuid see on ka seetõttu, et filmimisel telefon õpetajale kõige lähemal.

 Esmaspäeval valmistasime aastaaegade puud. Läbi selle toreda puu sai harjutada loendamist, uurisime nädalapäevi, kuid ja oma sünnipäeva kuud. Sai harjutada lugemist ja näputöögi oli esindatud.
Lapsed olid jälle grupiti ja seekord sünnipäevade järgi. Kevade lapsed olid koos ühe laua taga, suve lapsed omakorda koos ja nii talve kui ka sügise lapsed.

Värvuste järgi on lihtne otsustada, et kes missugusel aastaajal on sündinud.

Sellised meie tööd tulid.

Lisada tuleb veel sünnipäeva kirje ja nii saavad need keerukad kud ja sünnipäevad lapsele ka pisut selgemaks.

Seenenäitusel käisime eile. Seenemaailm on lapsele tore, kuid omamoodi keeruline ja keeruline õpetajalegi. Neid seenemikke ja sorte ju nii palju. Mõndasid me siiski tedsime, kuid enamus neist meile tundmatud. Põhiline küsimus oli, et kas on mürgine:) Tuli uskuda märke.

Vanlinnas sai huvitavate asjadega tutvutud.

Uhke sirmik köitis pilku.

Väikesed seenehuvilised tundsid ära vankumatult kärbseseene, kukeseene.

Alustas keraamikaring. Keraamikahuvilised peamiselt need lapsed, kes eelmine aastagi. Lisandusid Alfred ja Kris.

 Seekord meisterdasime jänkut või kiisut. Mõne aja pärast saab uudistada.

Ja nüüd väike ära arvamise mäng "Kes neist on päris?":)