Eile käisid meil külas mardid. Küll nad olid vahvad. Oli kohe igasuguseid. Oli hiidparukaga ja vanaisa kasukaga, oli punase maskiga ja paksude vuntsudega. Loodetavasti näevad meie lapsed järgmine aasta samasugused vahvad välja. Kallikarud oleksid küll juba see aasta marti joosta tahtnud, kui meie väikeses lasteaia majakeses jäi rühmi liiga väheseks kahe jooksjate pundi jaoks. Järgmine aasta oleme aga veelgi suuremad ja tublimad ja asjalikumad mardid.

Kõige vahvam oli koos martidega tantsu lüüa. Lähedalt tundus nii mõnigi mart päris tuttav tüdruk või poiss olema.

Marditamine tasus ära, kommi jagus nii martidele kui ka Kallikarudele.