Nädal algas vahva õhtuga Nõmme loodusmaja mändide all. Tänud kõigile osavõtjatele.
 Lapsed olid rahul ja õnnelikud. Eriti rõõmsad oldi sellepärast, et sai lõket teha ja viinereid küpsetada. Omalt poolt arvan, et laps oli rõõmus ka sellepärast, et sai koos olla oma perega ja samuti kogu Kallikarude perega.
Töökad maalijad ja meisterdajad olid nii eelmisel, kui ka sellel nädalal aina rakkes:) Iga päev tekkis  juurde mõni pildike ja mõni kaardike.

Sellel korral maaliti  isaportree täiesti ise. Ei olnud ette joonistatud näokontuure ega liigset seletamist. Nüüdseks on Kallikaru seal maal, et saab sellise asjaga täiesti ise hakkama.

Enne issi ja siis Kenneth.

Kindlasti tuli lapse maalimistöös midagi tuttavlikku ette.

Meie laste isadel on kõigil lühikesed juuksed. Kaspar püüabki isa juukseid kujutada nii nagu oskab. Välja tuli igatahes vahva siilisoeng.

Kris jälle arvas, et iasl võiksid olla küll sinised juuksed. Lapsel on oma nägemus värvide maailmast, kuid oma isa maalisid kõik hoole ja armastusega.

Hanna Eliisabet peab aru, mis siis järgmiseks Ei ole päris igapäevane tegu, et maalida tuleb nii issit, kui ka ennast.

Vahvad maalimistööd hakkavad kaunistama koduseid külmkappe. Kuidas, küllap siis seda ka varsti näete.

Ei, te ei ole saabunud uhkesse riidekauplusesse. Need on meie laste isadepäeva õnnitluse kaardid.

Oleks vist päris uhke, kui selline valik vaataks meie kauplustes vastu. Iga päev oleks  naeratus näol.
Kuidas aga teie kodus lehe lugemine käib, saab iga pere ise hiljem arutada.

Lapsed ütlesid, et see meie isadepäeva luuletus on natuke naljakas luuletus. Nii ongi. Omajagu viguritega ja teistmoodi lahendustega. Ühega ei olnud aga Kallikarud luuletuses  nõus. Nad ei olnud nõus sellega, et issid kallisid ei armasta. Issidele meeldib nii seljapats, kui ka kalli ühtemoodi.

Head isadepäeva nii isadele, kui ka vaisadele ja kogu Kallikarude perele!

Nagu te laste käest olete juba kindlasti kuuulnud, on meie Kallikarusid õpetamas ja juhendamas tulevane õpetaja Kristel. Kristel on meie hulgas lausa seitse nädalat. Kallikarudele see kindlasti meeldib, sest noored hakkajad tulevased õpetajad on ikka olnud nede suured sõbrad.

Täna astusime jällegi tähtede tundmisele ja lugemise mailmale veidikene lähemale.

Kui kõik ülesanded on tehtud, siis on aega oma töö rõõmsamaks värvida, nii Laura ka tegi. Laura proovis ka oma nime ise kirjutada.

Kennetil on käes juba see peen lugemise kunst. Kuid ikka on alati, mille kallal tööd teha. Et kas pääsuke on ühe ä-ga või kahe ä-ga. Selge on see, et iga asi omal ajal.

Kuigi meie Kris on alles kolmene, siis pusib juba temagi koos meiega mustreid joonistada. Ja saab hakkama ja teeb seda rõõmuga. Ka meie Moonika on alati abiks ja nii ei tundugi see tähemaailm nii keeruline.

Jäänud on veel paar päeva ja siis on isadepäev. Pidagem meeles siis kõik meie isasid ja vanaisasid ja ehk on kellelgi õnne ka vanavanaisa kallistada.

MÕNUSAT ISADEPÄEVA KÕIKIDESSE PEREDESSE!