reede, 6. märts 2015

Eelmisel nädalal tuli ka õpetajal õppima minna. Käisin väga huvitaval robootika koolitusel. Paljude algklasside laste vanemad kindlasti teavad, kui vahva asi see roobotika nende laste meelest on. Meie lasteaiast on esialgu käinud veel seda kursust õppimas õpetaja Liisa.  Robootika on väga arendav, koostööd õpetav ja muidu vahva meelelahutus lapsele.
Täna oligi võimalik proovida Pääsukeste rühma laste oskusi. Pääsukeste rühma lapsed on meie Kallikarudest vaid aasta vanemad. Järgmise õppeaasta teisel poolel hakkame meie samuti robootikat tegema. Kodudes võite seni aga harjutada üldse legodega toimetamist ja millegi vahva meisterdamist.




Nagu näha, ei ole see arvuti ja internet paha ühtigi, tuleb vaid õigesti seda kasutada. Esimestel õppetundidel on vaja olla veidi tähelepanelikum, kui tavaliselt. Kuid kui esialgsed võtted käes, siis võib fantaasial ja oma oskustel lennata lasta. Suitsupääsupesa lasteaia lapsed on robootikaga alustanud ja  see ei ole tore vaheldus mitte ainult lastele, vaid ka õpetajatele.

Sellise vahva karusselli valmistasin koos ühe teise õpetajaga. Ühtse meeskonnana töötamine on robootikas väga tähtsal kohal.



Kallikarud tegid täna ka vahvaid asju. Sai nimelt veega mängitud. Seda ei juhtu ka mitte igapäev.
Meelde sai tuletatud erinevad veekogud, pudelipostigi sai loetud. Tore mäng oli laste meelest esemetega katsetamine, et ka upub või jääb pinnale. Sulpsatus põhja tegi kangesti nalja.

Väike punane nööp. Kenneth arvas, et eks ta põhja vajub.

Väikese sulpsuga ta vette vajuski.

Rasmuse käes raske kuldne põrnikas vajus nagu kivi põhja. Täpselt nii Rasmus ka arvas.

Ka pärlikesel ei olnud pääsu ja põhja ta läks. Kus on aardekütid?

Suur nööp läks oma väikese punase sõbra juurde.

Siin need esemed siis on. Põhjas ikka rohkem, kui pinnal.

Nagu ei raatsigi vette pista, kuid põnev on tegelikult ka.

Ah, las ta siis läks!

Mina arvan, et läheb põhja.

Mina arvasin ka, et läheb põhja, kuid jäi hoopis pinnale.

Kui katsed tehtud, siis on paras aeg mängima hakata.

Tegutsejaid jagus niipalju, et tekkis lausa järjekord.

Asjaoslisi tekkis vaikselt ikka juurde ja juurde.

Mette Mai maalimas oma kaunist taeva ja vee pilti. Vesivärvid annavad samuti omamoodi solistamise võimaluse.

Mitu head asja korraga ajavad ikka suu naerule.
Suu naerule ka meile kõigile, sest kevad ei ole enam kaugel. Meie toas kasokste sees juba pisike kevadepung kikitab. Õues on seda kevadetunnet aga kindlasti rohkem. Head nautimist ja ilusat nädalavahetust!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar