Täna üllatas saalis lapsi tore konnatüdruk ja tema sõbrad. Etenduses sai meile selges tõsiasi, et iga inimene siin maailmas on eriline ja sedagi, et igal inimesel on vähemalt üks tore oskus, mida teistega jagada või millega ennast või teisi rõõmustada.

Konnatüdruk arvas, et kõik asjad käivad siin maailmas imelihtsalt ja küllap oskab temagi kõike. Kuid kõike ei peagi oskama. igal ühel on midagi, mida just tema teeb kõige paremini. Konn on ju superujuja ja hüppaja.

Part saab hakkama ujumisega ja on  ka tubli lendaja.

Hiireke oskas väga hästi joonistada.

Konna maalimine tuli välja justkui muuseas.

Põrsas oli superkokk ja tema lemmikvärviks oli loomulikult roosa. Kas ka sinu?

Jänkul oli lugemisokus üsnagi käpas.

Etenduse ajal sai palju nalja ja tuli tõdeda, et õpetajadki said oma jagu naerda ja just imelaheda põrsa kostüümi üle. Kollasest tibust sai mõne minutiga imeväel vahva põrsas.

Tublid näitlejad on alati tublit aplausi väärt.

Lõpetuseks mängisid lapsed ka ühte toredat mängu. püsti tõusid need lapsed kelle kohta antud väide käis. näiteks kes oskab hästi laulda, hüüdku kuku või kellel on täna rohelised sokid, need hüpaku. Selle mängu kohta oli ka imetore video, kuid kahjuks osutus see liiga pikaks.

Mõni päev on kohe selline, et teed palju ja jõuad palju. Täna jõudsid lapsed, kes plnud veel sellel aastal peprepilti joonistanud, ilusasti oma pere pildile saada. Abi vajati imevähe, peamiselt tuli pliiatsit näppude vahele õigesti sättida ja viidata mänele pisidetailile, et inimesel on ka näiteks juuksed. Õhtul võite neid imetoredaid pilte ukse peal näha.

Poisid olid hakkamist täis, ei lastud ennast isegi teistest mängijatest segada.

Mõtteid jagus ja pildile vormistatid ilmselt neist ka enamus.

Kuigi Martin sai hakkama joonistamisega ka sedaviisi pliaatsit hoides, ei olnud ta siiski vastu, et teha väike pliiatsi hoidmise muudatus.

Küllap tajuvad nad varsti peagi isegi, et nii on parem.

Nii peab hoidma!

Pauli pildile sai ka kenasti kogu pere. Lõpuks tuli välja nii naeratuse joonistamine, kui ka uhked juuksepahmakad nii emale ja isale.

 Kuigi on just selline lumevaene päev, siis ei jää siiski õues midagi tegemata. Isegi kelgud said nn. käed valgeks:)

Venna käis õde lohutamas. Väike musi ja mõneks ajaks jälle mäel:)

Külm ja tuul ei mulle midagi! Näete isegi.

Kallurimehed panid igaks juhuks oma masinad küljeli. Et oleks ikka ägedam.

Ka külmunud liiva sees võib olla paljugi põnevat.

Ja täiesti võimalik oli ka mõne lumelapikese peal veidi kelguga sõita.

Ja siin ralliässad poseerimas.

Mete Mai ja üks kaksikutest oma hüppevõimet testimas. Pallike paela otsas liigub, järelikult saavd hüppamisega tüdrukud hakkam küll ja pealegi, saab nalja ka.

Poos räägib rohkem kui tuhat sõna!

Hei ka teile, emme ja issi!

Et mis need on, loomulikult kalliskivid.

Põnevat kraami jagub nii, et vaja lausa mitut käru.

Väike viiv pildistamiseks ja jooksus ta oligi. Kenneth mängis parasjagu suure rühma poistega luurekat.

Ega Idatki ei olnud lihtsam pildile saada. Ka tema oli luuremängus osaline, kuid suutis siiski jooksu pealt väikese poosi sisse võtta.