Täna algasid "päris tegevused". Tegelikult harjutasime juba suve lõpul üht teist, et õppetöö ajal sujuksid ja laabuksid meie tegemised ladusamalt. Lapsed lõid tegvustes innukalt kaasa, nii et probleeme meil seekord eriti ei tekkinudki.
Meie selle nädala luuletus.
OSKAN ISE. E. ESOP
Kuigi olen teistest pisem,
teen kõik toimetused ise.
Ise oskan piima tuua,
ise oskan piima juua,
ise oskan putru süüa,
ise oskan palli lüüa,
ise oskan magada,
õega kommi jagada.

Päris mitmel lapsel tuli luuletus väikese abistamisega päris hästi välja. Loomulikult harjutame seda kogu nädal, siis võib seda juba kindlasti koos liigutustega teistelegi ette kanda.  Head harjutamist ka kodus.

Sellel aastal on meie hulka tulnud mitmed uued lapsed ja seetõttu on vägagi passlik tutvustada ennast teistele. Enda nime nimetamine täislausega (minu nimi on ...) ei olnudki nii väga lihtne. Harjutamine teeb meistriks. meie harjutasime nime ütlemist küll palliga ja ilma pallita.

Tegelikult võib lastega täna väga rahul olla. Väga kannatlikult oodati oma järjekorda.

Õpetaja küsis lauldes ja laps võis vastata samaga või teha seda ilma laulmata.

Kui me üksteisega juba väga hästi tuttavad olime, siis saime tuttavaks  naljaks laulumängus ka Toomase ja Tõnuga. Toomas ja Tõnu ei olnud üksteist pikka aega kohanud ja kui nad jälle kord kokku said, selgus, et sõbrad olid vahepeal veidike kaalus juurde võtnud.
Tere Toomas, Tere Tõnu,
pole lihtsalt sõnu.
Pole ammu näinud,
küll sa oled paksuks läinud.

Oih, ei ole sind ammu näinud!

Teretamine vajab veel lihvimist.

veidikene paksuks läinud sõbra kallistamine oli ikka kõige lõbusam ja loomulikult tehti seda naljaga ja heasoovlikult.

Teisel korral tuli teretamine juba paremini välja.

kallistamine toob naeratuse näole.

 Kui laulumäng oli lõppenud, kordasime veel korra luuletust ja selle järel oli igati passlik Joosepi toodud komme süüa. Joosep sai nädalavahetuse jooksuvõistlusel magusa auhinna ja mis kõige toredam, ta oli nõus seda jagama sõpradega.

Tänapäeva kommid on viguriga.

Kellel suus ja kes veel krabistamas. Õnneks said kõik lapsed õpetaja ja Moonika abiga kommid avatud.

Komm põses, nüüd on aega veidi mõtiskleda. Tahaks juba õue.

Mõni maiasmokk sööb oma maiust ikka tasapisi, et jätkuks kauem.

No teeb ikka meele rõõmsaks küll.

 Harjutasime kätt ka kleepetöös. Andsime pliiatsiga viimase lihvi ja Kallikaru saigi valmis.  Näpunuku jõudsid valmistada siiski pooled lapsed. Meisterdustöö plaanime lõpetada  neljapäeval.

Näputöö oli oli küll peenike, kuid saadi hakkama. Enamustel Kallikarudel on ju ka eelmise aasta "töökogemus" olemas.

Vahva karupoiss tuli.

Aga minul tuli selline.

Peaaegu ühte nägu:)

Selline asjalikkus, et telefoni kaameraga ei tihka segadagi.

Pliiatsiga saab karuke omale pehme kasuka.

Ise tehtud, hästi tehtud.

 Ja nüüd õue!