Eile käis meie lasteaeda külastamas Julia. Julia on pime juba sünnist saati. Julia oli nõus jagama lastega oma toime tulekut pimedana.
Lisaks Juliale oli temaga kaasas ka kaks vahvat koera ning nende saatja ja õpetaja.
Oli vga huvitav ja õpetlik hommik. Oli lapsi, kes võtsid olukorda väga loomulikult. Oldi elevil ja oli soov võtta osa igast tegevusest.
Kuid oli ka lapsi, kes tundsid ennast ebamugavalt, ei juletud isegi otsa vaadata. See kõik on loomulik. Kuid selliste olukordade tõttu ongi võimalusel reaalne kontakst selliste inimestega väga vajalik. Nii lapsed harjuvad ja näevad, et need inimesed ei ole midagi teistmoodi, ei ole ohtlikud ning neil on sarnased soovid ja teod.

Julia tutvustamas raamatudi, mida saavad koos pimeda inimesega vaadata ka nägijad.

 Nüüd hulk toredaid ja ülevaatlikke videosi meie eilsest hommikust lasteia saalis.

Mette-Mai uurimas punktkirja.

Siin Luna...

...ja siin Churchill

Ja saigi meie õpetlik ja samas vajalik hommik läbi. Oleme jälle natukene targemad ja ehk tähelepanelikumad ja hoolivamad. Tegevus ei olnud vahva mitte ainult lastele, vaid ka õpetajatele.