Kallikarud käisid eile väikesel jalutuskäigul linnas. Tegelikult see nii väga väike ei olnudki. Maha käidi pea 4-5 kilomeetrit. Tatsates Pärnu maanteele trammile ja Kadriorus presidendi lossi juurde. Ja ikka tagasi ka sama tee.
Kallikarud oli tublid ja ei virisenud kordagi. Pikniku pidamise soov ilmselt innustas neid. Söömise vajadust korrati tõesti õige mitu korda, et millal me sööma hakkame:)

Plaanis on sinna kanti veel minna. Järgnevatel nädalatel käiksime ära lastemuuseumis ja põikaks mere äärde ka. Sellised plaanid...

Jõudsime õnnelikult Kadriorgu. Nii mõnigi laps sõitis trammiga esimest korda.

Tähtsa rigimehe juures üritasid lapsed võtta sma kuju. Jaan Poska jääb muidu neile siiski veel kahjuks kaugeks.

Kadrioru tiigiäärne oli kaunite kevadlilledega kaunistatud. Seal oli ilus jalutada. Nii palju oli vaadata ja Kallikarud ei kippunudki eriti ringi jooksma. Hetkel aga uuritakse labürinti.

Kunstimuuseumi basseinid olid veel veest tühjad, kuid ikkagi oli põnev sinna basseini kiigata.

Kaunil, kuid järsul treppil, sai käimist harjutada ja piiluda sealt presidendi aeda.

Väga tore oli jalutada läbi õrnalt rohetava lehtla.  Suvel oleks see ehk veel vahvam, kuid küllap satub meie lapsi ka suvel sinna kanti.

Väike tervitus emmedele ja issidele!

Ja ei olnudki enam pikka maad presidendi lossini. Jõuti ära oodata, et teha lõpuks kaua oodatud piknik.
Aga juhtus seal ka veel muud põnevat ...

 Piknik on täies väes ja lapsed on rõõmsad. Värskes õhus söömine on ikka üks ütlemata vahva asi.

Ja ongi aeg koduteele asuda. Jalutame läbi pargi, kuid enne uurime veel akvadukti. Vestlesime lastega "Pardirallist" ja selle mõttest.

Kadriorg on suur ja lai ja avastamist jagub seal kauaks, kauaks. Varsti teemegi seda jälle!