Et kevad kestaks kauem, tuleb ta paberile nabida. Seda Kallikarud tegidki.

Muru õnneks veel niitmata. Kevade paberile püüdmine ei tohiks olla keeruline.

Igaüks asus oma pildikest kujundama.

Enne on ikka vaja uuride, et kas mahub ja sobib.

Päike ei teinud kevadilu otsimist sugugi kergeks. Kiired pimestasid silmi niivõrd, et tuli lausa ka käpukil õiteilu kaeda.

Kevadilu on küll veidike närtsimisega tuhmunud, kuid omamoodi kaunis ja meeles. Täna lisandus kevadpilte veelgi.

Kevad tõi meie õuele esialgu kanakesed ja suveks jänesepojad. Lapsed võtaksid nad kaissu, mängiksid ja hullaksid, kuid jänkukesed veel pisikesed ja vajavad ennekõike harjumist ümbrusega ja ka lastega.

Jänkude puuri tõstetakse edasi, kui rohi on puuri juurest ära näksitud. Hetkel hoiavad tüdrukud jänkukesi, kui käimas puuri tõstmine.

Ei saa üle ega ümber Kallikarude jalkamängust. Vahvaid näiteid nende mängukirglikkusest võiks tuua pea iga päev. Tõsiseks jääda neid mänge vaadates igatahes ei saa ja sellepärast neid näitamegi. Teevad päeva lõbusaks.

Kevade on andmas suvele käe, seda on järgnevas videoski näha ja kuulda.

Päikselist kevadet on sellel aastal rohkem kui küllaga. Loodame, et suvekuud on sama helded ja et meie rühmapiknikki saab esimese suvekuu päeval päikese osaliseks:)