Sellel nädalal tegelesime katridega ja kosmosega. Tunduvad väga erinevad teemad, kuid ometi huvi pakkuvad ja toredad .

Kadritasime seekord Lepatriinudega ja Mutukate rühma lastega.

Kohe kui selgus, et kadrid on tõepoolest ilusad ja mitte sellised, kui paar nädalat tagasi nähtud mardid, siis kadusid pisikesel pererahval hirmunud näod silmapilkselt.

Kohe kui kadrikesed sisse said, asusid nad trallima ja õpetasid meilegi, kuidas tantsida, mängida ja olla lõbus.

Kadripreili ajas aga lapsed narma ja  siis saatis "karistuseks"  lapsed hüppama.

Lastele see hüppamise mäng meeldis väga, neil ei olnud selle vastu midagi. Ühel hetkel hüppas pea terve rivi, ei olnudki enam kedagi naerma ajada.

Hüppamise ja kappamisega läks pidu edasi. Ka pererahva noorpere lõi hobusemängus usinalt kaasa .

Pärast mitmeid lulumänge ja tantse, tuli kadriel  minema hakata. Õnneks jagus kommi nii kadridele teele, kui ka pererhvale endile.

Kui sanditamine selleks korraks läbi sai, tuli asuda tõsisemate teemade kallale. Huvi kosmose vastu kerkis esile juba eelmine nädal, kui tegelesime ametitega. Selgus, et lausa kolm last kohal olnud kaheksast lapsest soovis saada kas kosmonaudiks, või et üks laps suisa kosmose uurijaks.

Meie Kallikarud on küll veel väikesed ja minu kodusedgi hakkasid muigama, kui rääkisin plaanist tutvustada kosmost lastele. Tegime seda aga omal viisil: lennutasime Sipsiku kuule, uurisime pilte kuus ja maast, kosmoselaevadest ja kosmonautidest. Et kosmonaudid peavad olema targad, siis uurisime tähti ja mõistatasime toredaid mõistatusi.
Üheskoos saadi teada, et elu kuul on siiski esialgu tavalisel inimesel võimatu. Kui aga kosmoseraketi pilti näitasin lastele, teatati kui ühest suust, et nemad küll ei karda sellise raketiga kuule sõita.

Laste endi meisterdatud raketid tulid kohe päris raketi moodi. Veidi kleepimist ja lõikamist ja tuligi selline vahva rakett. Tööde käigus selgus, et kääridega lõikamine vajab veel pisut lihvimist. Lubagem siis ka kodus valvsa silma all selle omamoodi tööriistaga toimetada.

Egas kosmoseraketti ei saagi suure nalja ja naeruga teha. Tuleb olla ikka tõsine:)

Paistab, et rakett hakkab valmis saama. Kui veel lõikaks mõned läikivad aknakesed?

Liim ja käärid ja kosmoselaev valmis. Ei ole vaja siin mingit raketiteadust, et üks kosmoselaev meisterdada.

Niimoodi need raketid seiklema asusid. Meiegi pilgud on hetkel taevas, et tuleks ikka seda lumekest juurde. Kindel on aga see, et tuleb esimene advent ja ehk on päkapikudki vahepela jõudu kogunud, et meid piiluda ja üllatada. Olge kõik siis head lapsed ja ilusat nädalavahetust Kallikarude perele!