Kuigi lund on meil juba tükati mõned korrad olnud, ei ole seda siiski olnud niipalju, et lasta liugu meie mäekesest. Mäkke ronimine on aga omaette kunst. Puhkimist ja ähkimist oli kuhjaga. Tore oli aga see, et see ei heidutanud kedagi.

Oskan juba öelda: "Ämme autu". Uhke on seista selle kõrval.

Mõnikord me uurime enne õue minekut või enne söömist veidi raamatuid.  Ja kui tegevus oleks videos, küll siis oleks alles podisemist kuulda. Lugemine käis täies hoos.

Mõnus koht ja mõnus poos, raamatu uurimine täies hoos.

Anna poisile autoraamat ja uurimist jätkub kauemaks.

Joosep mängis õpetajaga paparatso mängu, ikka Joosep ees ja õpetaja järel.

Hea, kui on suurem sõber, kes sulle sõitu teeb.

Ja jälle Joosep põgenemas.

Kõrgused ei kohuta, kelk on vaid otsustanud alt vedada.

Kõige parem viis on käpuli, kuid ka siis on oht, et tuleb järsku tagasikäik.

Mäkke on saanud poiss tükkis palliga.

Veidike puhkust ja siis kõrguste poole edasi.

Koostöö viib edasi. Kuigi kelke oli vähe,jagati neid sõbralikult.

Aeg linnukeste eest hoolt kanda.

Juba pärastlõunal olid esimesed külalised platsis. Puhastatud seemnekset said ka lapsed maitsta. Maitsmise soov oli kõigil ja kõhtu see seemneke ka läks.

Lumist nädalavahetust. Uurige ja proovige kõik kodused liumäed läbi. Karastage tervist ja koguge jõudu järgmiseks nädalaks. Ja ärge unustage linnukesi ja ...
 Kohtume järgmisel nädalal.