Nädal on alles nooruke, kuid juba mitmeid toredaid ja suuri asju on tehtud.
Esmaspäeval meisterdasid lapsed robootikas uue tegelase - trummilööja ahvikese.
Küll oli seda rõõõmu, kui ahvike valmis sai ja veel liigautas oma käsi. Laps rõõmustas, et sai vahva tegelase valmis, õpetaja rõõmustas sellepärast, et sai juhendamisega hakkama:) Tihtipeale on ju lapsed selles vallas vaat et targemadki.

Teispäeval käisid Kallikarud uisutamas. Ilmataat otsustas meid väikese tormi ja külmaga ehmatada, kuid lapsed sellest ei heitunud. Tuleb tunnistada, et iga laps oli uisuplatsil tegija. Kõik olid innuga oma uisutamist sooritamas. Mõned lapsed, kes esimest korda jääl olid, said juba kümne minuti pärast hakkam ilma toeta. Käidi lausa palumas, et kas võib ilma. Pandi kohe tähele, kui keegi sai ilma toeta liikuda. Eks tuli jälgida lapse oskusi ja julgust. Tahe oli igatahes lastel suur. Kahjuks sai filmida vähe, sest ka kolmest õpetajate silmapaarist tundus esialgu väheks jäävat. Mitte, et lapsed ei oleks saanud hakkama, vaid et olla kindel nende ohtuses.
Mõned toredad näited siiski saime.

Täna käis lastel külas lisaks Oliverile ka tema väike muusikutest sõprade meeskond.  Oli tantsu ja laulu ja pillimängu. Vahva hommik oli, midagi hoopis teistsugust.

Tegus muusikahommik oli. Kaunist viiulimuusikat ei ole meie majas ka ammu kuulda olnud. Pehme ja kohev lumi ootas lapsi kui tunnustus vahva kaasa löömis eest.