Eile käisid lapsed metsas. Enne seda uurisime rühmatoas sõnu, aastaaegu ja nende tunnuseid ja kuulatud sai paar vahvat lugu seentest.
Enne aga, kui üldse tegevust alustasime, palusin igal lapsel jutustada sellest, et mida vahvat ta tegi sellisel kaunil sügispäeval.
Tehti maatöid: laoti puid, korjati kartuleid, oldi muidu perega ja vanavanematega koos. Mängiti ja käidi mängukeskustes.
 Vahva lugu juhtus, kui Artur enda nädalavahetusest rääkis.
Artur jutustas, et tema ei käinud üldse õues, vaid ainult mängis toas. Olime üllatunud ja kui küsisime, et millega sa siis tegelesid täpsemalt.  Artur kostis, et mängis rongidega.  Seepeale sõnas Kaspar kiiresti, et siis on arusaadav:) Kõik meie lapsed on näinud Arturi rongiarmastust:)
Aga nüüd metsa. Seal õpib laps  kõige ehedamalt ja missugune liikumisruum.

Metsa minne märkasime kõige pealt palju pisikesi seenekesi. 

Seeneke nimega Martin Hendrik

Kui tähed selged, siis ainult trall ja möll. Kilkeid ja kisa oli mets paksult täis:)

Ja nüüd peitu!

Oleks  vaid õpetaja lubanud, oleksid lapsed meil puu latvades. Õnneks päris sellist asja meil ei juhtunud, lepiti ka väiksemate vallutustega.

Kui pisut ära väsiti, siis oli jälle mahti seenekesi ja muud põnevat märgata, mida metsa all leidus rohkesti.

Lapsed saavad ka ilma juhendamiseta metsas hakkama, kuid siiski on vahel neile meeldib, kui neile midagi uut või ka hoopis vana pakutakse.

Metsas oleku aja lõpuks leidis iga lapsomale meelistegevuse.

Vaadake üle laste taskud, sinna sai poetatud õige mitmed vitamiinirikkad pihlakd:)