Veel kestavad ilusad suveilmad ja laste palged punased, kui ladvaõunad. Ja õuntest meie lasteaias puudu ei tule.

Ei ole siit kedagi esile tuua, et kes suurem õunasõber oleks. Kõik on ühtemoodi õunamaiad:)

Suur töö tehtud - mänguasjad koristatud. Nüüd ongi paras aeg preemiat saada.

Õun on parem kui komm. Tõstab igatahes tuju samamoodi:)

Nüüd peaksid küll kõik Kallikarud pildile olema jäänud.

Kui mõni Kallikaru hommikul lasteaeda tulles veel siiski joriseb, siis päevaks on jällegi tuju ülevad.

Rändurmehed lubasid pärast ikka lasteaeda tagasi sõita.

Kus mujal saaks autokapoti peal lesida, kui lasteaias:)

Ja ega ainult möllata ei saa. Asfaldil saab kõiki tarkusi meelde tuletada ja üle proovida. Saab tähti kirjutada ja autot ja autoteed joonistada. Ühesõnaga, kõike!

Ka jalgpalli ei ole ära unustatud ...

Natukene nalja ka. Pagulaste teema ei ole ju tegelikult üldsegi naljakas, kuid me ei hakka siin poliitilistel teemadel arutlema, vaid annan edasi, kuidas igapäevateemad laste ellu tungivad. Õnneks omal naljakal moel ...

...
Eile käis õues korralik tagaajamine. Jooksid nii poisid kui tüdrukud, näod punased ja pühendunud.
Õpetaja Liina tahtis teada tagaajamise põhjust ja küsis laste jooksule sekka. Hetkel möödus meist Kallikarude Ralf. Ei olnud Ralfil aega muud öelda, kui et taga aetakse pagulasi ja et neil on hirmus. Õpetajatel muidugi juba suu muigel, et pagulasi ... Õpetajad ei jätnud aga küsitlemist ja uuriti vaatamata kiirele olukorrale edasi, et kes need pagulased ka õieti on. Õpetaja ootas muidugi sõnaselgitust, kuid ega Ralf ka kade ei olnud ja vastaski, et Marie ja Matthias. Kuidas küsiti, nii ka vastati:)
Sellised lood siis lastemaailmas.

Vihma hakkas tibutama, eks näis, kas tuleb tubane päev või mitte. Algamas on igatahes uus ja ilus päev:)