Nüüd juba mitmes päev on väga soe  ja  päike paitab aina palavamalt ja palavamalt. Väikesed Kallikarud koos Lepatriinu rühma lastega tänavad päikest selle kõige toreda eest. Ja mis viga tänada, kui õpetaja Anu õpetab lastele uue ja vahva laulu. Vihmapoisski ei puudu sellest laulust, aga eks igal asjal oma aeg.

Kevadpühadeks sai hoolega ettevalmistusi tehtud. Munad tulid täpilised, ja vahvaid värvilisi linnukesi ilmus kui nõiaväel aknalauale. Igapäev tuli üks või kaks juurde. Kas lõunast?

Siin need värvilised kaunitarid ongi:)

Munad sai lisaks värvilistele kuubedele ka toredad mummud peale.

Sellised toredad kingitused ootavad veel lapsi, kes kes pühade ajal haiged olid. Saage ruttu terveks!

Sellise piraka munavirna tekitasid meie Kallikarud. Kanad, vaadake ette, teile on kõva konkurents tekkinud:)

Rõõmus ilm kutsub tegema igasuguseid toredaid asju...

Meie oravakesed. Õnneks veel algajad, saab niisama jalst kinni haarata ja tagasi maa peale tuua. Muretsemiseks pole siiski põhjust, lapsed proovivad omi võimeid madalatel okstel.

Niimoodi laisklooma kombel on ka äge lesida.

Sellel nädalal jõudsime seiklusrajalegi. Läbiti paar punkti, mis lastele jõukohased. Võrk on muidugi vaieldamatu lemmik. Kõige parem on esialgsed oskused saada siiski emme või issi toel. Külastage meie seiklusrada, mitmed etapid on lastele täiesti jõukohased. Harjutamine teeb meistriks!

Lai naeratus on näolt kadunud. Seda aga peamiselt sellepärast, et vaja on keskenduda.

Väikeste seiklurajaliste lemmik nr.1. Kui nad vaid teaksid, kui vahva on veel liuguriga sõitu teha.

Lõbusat tuju saab teha ka lihtsamate vahenditega ...

Kui kõik juba niigi värviline, siis jätkasime samas vaimus. Soe kevadpäike meelitas välja imekaunid liblikaid. Kes pühade ajal looduses käis, see teab, millest jutt.

Sellise liblika üle oleks igaüks uhke.

Nii need kaunid liblikad sündisid. Ja vaadake, missugune ilus pintsihoid.

Tähtis ei olnud ainult pintslihoid, tähtis oli ka see, et pintslit tuli iga uue värvi võtmisel enne hoolikat lõpetada. Kui värvid jäid klaariks ja vesi oli kui kakao, siis läks kõik õigesti. Ja nii ka enamjaolt juhtus, sest samade värvidega said värvida ka järgmise päeva lapsed.

Ära värviti vaid pool liblikat ja siis juhtus väike ime...

Liblika tiivad vajutati kokku ja nii sündiski  väike imeline liblikas.

Kevad on olnud imeline ja seda ime aina tuleb juurde, ole vaid terane ja märka seda. Nüüd võid käia ka nina maas, muidugi turvalises kohas, sest putukad ja mutukad on äkki väga jutukad... Head kevade nautimist ja märkamist!