Käimas on ettevalmistused mitme tähtpäeva tarvis. Täna istutasid Kallikarud kevadpühade kaunimaks muutmiseks pühademuru. Turbamuld hirmutas nii mõndagi noort istutajat. Muld tundus nii tume ja määriv, samas märkasid teravad silmad omakorda väikest siblivat ämblikku. Seemnekesed said aga siiski istutatud ja küllap saab varsti ka tulemust näha.

Kõik vajaminev on laual, ämblik kuskil  ka:)

Päris asja on ikka kõige toredam teha.

Esimesed peotäied, mis peotäied, ikka näputäied, tundusid veidikene hirmutavad olema. Ei saagi täpselt aru, kust otsast seda mulda haarata.

Võttis aega, mis võttis, kuid mullaga saadi sõbraks ja edasi oli kõik juba puhas rõõm.

Toimekad käekesed mulda tõstmas. Vahepeal tuli neid ikka uurida ka, et kas on juba piisavalt mustad, et tõtata veega toimetama.

Ei ole see aedniku töö midagi keerulist. Võib täiesti vabalt "musta asja" sees sobrada ja käsi määrida. Terakeste panek läheb samuti libedalt. Osavad näpud suudavad juba ilma vaevata toimetada oraseseemne topsikesse.

Nädalavahetus tõotab tulla ilus ja päikseline. Kellel mahti, võib minna kevadet luurama, ka aiad vajavad juba hoolsaid töömehi toimetama. Ja kellel soovi pühademuru kasvama panna, siis nüüd on küll viimane aeg! Jõudu kevadisteks toimetusteks, kohtume esmaspäeval jälle!