Blogi on sügiskülmade ehmatusest üle saanud ja tegutseb jälle:)

Erinevad katsed ja katsetused huvitavad nii suuri kui väikesi. Sellel aastal püüamegi nii, et igal kuul proovime teha vähemalt ühe huvitava katsetuse.

Esimene katsetus oli piimavikerkaar.

Enne piimavikerkaare katset segasid lapsed erinevaid põhivärve. Tulemused olid põnevad ja üllatavad. Mõned Kallikarud ka juba teadsid, kuid ikkagi oli tore proovida.

Selle õppeaasta esimene Sõber Karu kodukülastus oli Trävise koju.

Nüüd teab ka mõmmi, et terves kehas, terve vaim!

Väsinud, kuid õnnelik.

 Sõber Karu külaskäiku ootavad veel mitmedki lapsed. Ikka ja jälle küsitakse, et millal jõuab järg temani. Enne jõule peaks karuke olema jõudnud iga Kallikaru kodus ära käia. Ja peagi tahab karuke ju uuesti külla tulla. Ehk võtab ta ühe oma väikese pojakese ka siis kaasa:)

Sellel nädalal läheme jälle loodusmuuseumisse. Eelmisel esmaspäeval käisime ka. Loodus on ikka ja alati põnev ja ei takista muuseumiskülastusi ka pikad vahemaad.

Neile lastele, kes ei olnud veel ema või isaga loodusmuuseumit külatada jõudnud, oli kõik ikka paras üllatus. Näha nii lähedal loomi, linde ja putukaid, küll see oli huvitav.

Pildil väike pöialpoiss.

sai uurida sulgi ja pesi ja isegi tuvile sai pai teha.

Tegemist oli loomulikult topisega.

Lapsest pea kaks korda kõrgem põder jättis enamustele vägeva mulje.

Vahepeal tegeleme ikka keerulisemate asjadega ka. Aga ei ole siin midagi keerulist, kui kõik meeled mängu panna. Loendad, voolid, katsud oma tööd igast kandist ja ega siis muud, nii see tarkus tuleb:)

Juba on valmis number kaks, valmis on kaks kastanitki ja kaks täpikest. Jäänud on veel kahe seenekese voolimine.

Ega see kaheni loendamine mingi kunst enam ole, kuid katsu see number valmis voolida. veidike pusimist on, õnneks on näidismaterjal ja õpetaja abistavad käed olemas.

Kui töö valmis, siis on aega ka ümbrust kaeda.

Sellel nädalal uurime rändlinde. Kured lähevad, kurjad ilmad. Haned lähevad, hallad maas. Luiged lähevad, lumi taga. Lumeni on õnneks aega, kuid külm natuke näpistab lapse sõrmigi, mis siis linnukestelgi teha. Aga meie lapsed ei ole suhkrust ja kui vihm ja tuul peaksid kiusama, võetakse vihmavari ja ei kiusa meid enam keegi. Linnukestele soovime aga head teed!

Kui vihm ja laps joonistatud, siis sai nii mõnigi Kallikaru veel hakkama pisikeste linnukolmnurkade joonistamisega.

Vahvad sügispildid ja lõbusad volditud vihmavarjud rõõmustasid laste südameid. Iga laps sai hakkama omal moel ja küllap jõutakse edaspidi rohkem vihmapiisku ja linnukolmnurgakesi joonistada.