Täna katsetasime suurte laste ronimise väljakut. Esialgu tundus õpetajale see ronimispuude  konstruktsioon väga kõrge meie Kallikarudele, kuid nemad tõestasid vastupidist.

Karuronimine tuli välja nagu lipsi.

Ei ole vaja isegi kahte kätt kinni hoidmiseks.

Me kolmekesi reas, näod meil rõõmsad peas.

Üks väga populaarne vahend, järjekord oli pikk.

Martini põhiküsimus: Aga miks ma ronisin?

Sellise trikiga sain hakkama. Ega õpetaja ei saanud foto tegemisega kohe hakkama. tuli ikka õige mitu eaga nii püsida.

See lehvitus on teile, emme ja issi!

Pingutada on mõnus.

Natukene hirmus oli ikka ka vahepeal, aga seda ei näita ma välja.

Tundub kuidagi maitsev pulk olema.

Kallikaru suurte sõprade hulgas.

Esmaspäeval on Kallikarude lapsed oodatud suuremate ja väiksemate sõpradega saali 1. septembri etendust vaatama. Suviselt sooja nädalavahetust ja kohume tarkusepäeval.