Eelmise nädala külm ja märg jättis lapsed tuppa. Toas on muidugi ka tore mängida, kuid  ühel hetkel saavad ikkagi nagu mängud otsa ja tekib igatsus õue järele. Tuli siis igatsus minema peletada ja uusi põnevaid tegevusi välja mõelda. Mõeldud, tehtud. Kõigepealt laenutasime naaberrühmast uusi puzzlesid. Kuna lapsi ei olnud väga palju, siis jagus kenasti midagi igale lapsele.

Anna asus usinasti omal käel puzzlet laduma.

Joosep vajas vaid väikest abisööstu ja edasi läks temalgi kõik hästi.

Rahulolev ilme näitab ilmselt sobivat väljakutset. Lapsed on aastaga tublisti kannatlikumaks ja taiplikumaks muutunud, Lihtsa puzzle jätavad nad lihtsalt riiulile.

Erinevad autod, rongid ja lennukid olid lastele samuti huvitavaks ja meeldivaks väljakutseks. Üheskoos laoti ja jagati puzzletükikesi sõbralikult.

Ikka jälle ja jälle laoti samasid tükikesi. Hiljem ei vajatudki enam õpetaja abi.

Kodudes on lapsed ilmselt saanud kõik viltpliiatseid proovida. Lasteaias oleme need esialgu targu eemale hoidnud. Tekib ju vildikast see kriipsuke imekergelt, ei saa seda enam pliiatsisse, kui juhtub valesse kohta minema. Nüüdseks on juba mõistmist üksjagu ja proovisime siis need viltpliiatsid ka ära. Iga laps joonistas just seda, mida tema soovis.

Usinalt hakatigi joonistama. Töö käigus tuli sättida laste pliiatsihoidu ja juhtida tähelepanu sellele, et kriipsukesd jääksid ikka paberile ja ei satuks lauale.

Tasapisi hakkab mõte paberile joonistuma.

Hea pliiatsihoid tekib tasapisi. Ikka ja jälle tuleb pliiatsi haaret kohendada ja ühel päeval see juhtubki, et laps hoiab õigesti nii pliiatsit ja lusikat.

Õnneks jäid enamus kriipsud paberile. Ka laualt said kõik kriipsud ära pühitud. Vaid väikestel käekestelt võis õhtulgi siin ja seal näha vildikatega töötamise jälgi.

Tükil ajal ei ole kääre proovida saanud. Tuli kontrollida ega lõikamise ja kleepimise   oskus rooste ei ole läinud. Tuli siiski välja, et ei ole see kääridega lõikamise oskus rooste midagi läinud. Juurde on lisandunud hoopiski iseseisev töötamise oskus ja paras ports järjekindlust.

Esimene laud täitus imekiiresti. Nii vahva oli jällle kääridega toimetada.

Lõikamisega oldi tõsiselt ametis. Kääride hoobade avanemisega avanes ka lõikaja suukene.

Marie oligi esialgu lõikamise lummuses. Imepisikesi tükikesi aina langes ja langes liimimise alusele. Kui hiljem selgus, et neid tuleb siiski ka paberile kleepida, paisusid ka pisut tükikesed.

Enda tähe kallal oli tore nokitseda.  Väike tähenäitus kaunistab laste riietusruumi stendi. Las kõik näevad, millega oleme hakkama saanud.

Veel viimane tükike ja ongi valmis. Rohelise läikiva paberi valis Trävis ise välja.

Tõsine  ja asjalik ilme näitab seekord mitte paha tuju, vaid tõelist pühendumust.

Väike Robingi töötas täiesti iseseisvalt ja ladus kui muuseas tükikesi üksteise järele. Aasta alguses ei olnud see tegevus nii iseenesest mõistetav ühegi lapse puhul.

Martin ei jäänud rahule sellega, et õpetaja noorematel lastel vaid kleepida lasi. Kui nimetäht kleebitud oli, haaras ta laua keskelt käärid ja  hakkas toimetama. Kuigi tähe jagu ei oleks jõudnud võib olla tükikesi lõigata, sai see töö siiski ära proovitud.

        Täna lähevad Kallkarud aga piknikku pidama. Ei loe meile ei vihm ega tuul. Kohtume Kuristul!