Tere jälle, blogi ärkas sügisunest:)

Mõned toredad meenutused eelmisest aastast.
Jõulude paiku sai jälle üks meie väike Kallikaru kolme aastaseks. Tänaseks on Mattias saanud juba kolm aastat ja kaheksateist päeva:)
                                                         Palju õnne, kallis Mattias!

Tort oli vahvasti kaunistatud ja armas jõulupärane. Ja Mattias kui jõulukingitus oma perele.

Sünnipäev teeb rõõmsaks ka sõber Kennethi.

Tule puhumine ei olegi nii kerge amet, ometigi väga lõbus.

Jäänud on veel paar küünalt. Tegelikult asusid kohe sõbrad ka appi. Sellist põnevat tegevust on raske niisama pealt vaadata.

Ja nüüd kõige magusam tegu...

Kõige magusamad maiused olid pühade ajal kindlasti piparkoogid. Nende magus lõhn ja tore valmistamise tegu jääb meelde kindlasti kuni järgmiste pühadeni.

Üheskoos naabritega oli piparkoogi küpsetamine käkitegu.

Piparkookide valmistamise lõpp oli kõige magusam, siis sai tainast ka mekkida.

Sellel esmaspäeval saatsime ära oma armsa kuusekese. Ja mis kõige toredam, kuusekese alla oli jõulumees veel lisaks kõigile teistele kingitustele pühade ajal,  saatnud veel üllatuskingi.
Tuletasime meelde Rudolfi jõuluetenduse ja lugesime meie väikese jõulusalmikese. Siis või kingituse avada...

Niimoodi ühise perena kuusekese ja kingituste seltsis.

Meid oli kokku neliteist last, päris suur hulk. Kui oled aga tähelepanelik, siis märkad veel ühte last, kes meie hulgas varem ei ole olnud. Tema on nukk Anane. On kohe peaageu laste enda mõõtu. Kindlasti hakkavad meil külas käima veel mitmeid toredaid nukke, kes aitavad meie lastel mõista paremini neid "keerulisi maailmaasju".

Teine pool seltskonnast.

Täname emmesid ja issisid toredate perepiltide eest. Neid käivad lapsed ikka aegajalt kaemas. Seekord saime tegevuse ka pildile.

Esialgu on uurimine rahulik.

Kuid veidikese aja pärast hakkab kostuma sõnapaare "minu emme".

Võta nüüd näpust, kelle emmest on täpselt juttu. Kas minu emmest või hoopis minu emmest.

Ei aitagi muud, kui näpp pildile, siis saabub selgus.

Pühi jäi meenutama veel toredad laste maalimistööd ilutulestikust. Kõik Kallikarud vastasid kui ühest suust, et nemad paugutamist ei kartnud ja seda, et ilusad värvid olid taevas. Seda saate näha ka laste töödest.

Niimoodi sündisid tööd pintsliga. Vahva töö ja kaunis pintslihoid.

Kaspar on tõsiselt ametis. Ja töö tuli ka väga hästi välja.

Selline see pühade taevas oli.

Katsetasime ka puhumistehnikat. Oli päris keeruline, sest puhumine on mõnedele väikestele lastele ikka veel päris keeruline tegvus. Robinson oli aga vastupidiselt justkui puhumise masin:)

Siiski, töö tuli vahva ja värviline.

Ka kulda sai tööle veidi lisatud