Kevadpühadele eelnev hommik oli Kallikarudes igati meeleolukas ja toimetusi täis.
Kahjuks päeva teiene pool nii toredasti ei läinud. Meie Karmen murdis nimelt käeluu.
Soovime Karmenile kiiret, kiiret paranemist!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Aga pühadehommik Kallikarudes algas ise nii....

Mune sai värvitud nii poest ostetus vahenditega, kui ka looduslike vahenditega.

Karmen oli kodust kaasa võtnud peedi ja see ei jäänud poevärvidele sugugi alla.

Väga mugav oli ka värvida poest ostetus värviliste salvrätikutega. Hea ostusoovitus järgmiseks aastaks.

Mune õnneks jagus, sest mõned lapsed olid neid toonud suisa neli.

Rõõmus päike aitas pühadehommikut veelgi rõõmsamaks muuta.

Varsti peaks munade värvimisele ka lõpp tulema, sest väga oodatakse munadepüha õnneloosi.

Iga laps sai värvida kaks muna. ise näete, kui kirju see kausitäis sai.

 Ja nüüd on käes õnneloos. Õnneloosos olid esemed, mille lapsed sai "Nukitsamees" etenduse eest. et aga mänguasjade jagamine oleks õiglane, sai tehtud õnneloos. Kuigi nii mõnegi lapse soov oleks ehk olnud teine, mis ta sai, oli siiski õnneloosi mõte laste meelest vahva.

Nii kannatlikku rivi eie ole ammu näinud:)

Õnneloosi paberi pealt tuli ise lugeda, et missugune on sinu üllatus.

 Kui õnneloos mööda sai, sõime ära ka šokolaadist pühadejänku. Küll see oli magus. Magus elu teeb ikka veidike vallatuks ja seetõttu ka need lustakad pildid.

Ja siin laste valmistatud tuttidest pühadeloomad ja imekaunid munad.

Puhas pühade ilu.

Tansisime ja mängisime ikka ka. Vido sai küll lühike, sest mäng oli lastele veel veidike uus ja juhendamine ei tahtnud sugugi pikemalt videot teha lasta.

Mäng oli nii aktiivne, et isegi pühademuna läks lömmi. Sellest ei olnud aga midagi, nalja sai igatahes palju:)

Esimesel aprillil räägitud lumetorm ei olnudki aprillinali. Kuigi enamus inimesi ihkab juba päikselist kevadet, siis lapsed olid käesolevaga ülimalt rahul.

Kõik algas ühest keskmisest lumepallist.

Ka siin on Eiffeli torn alles alguses.

Tüdrukud ei taha poistest kehvemad olla ja alustavad oma projektiga. Nagu hiljem selgus, valmis tohutu sabaga lohe.

Pallimeistrid. Kõik oma enese tehtud:)

Päris uhke, mis?

Kevadine päike on ikka väga kelmkas ja üha raskem ja raskem on toas püsida. Mõned toredad tegevused me siiski tehtud saime.
Seni, kui osad Kallikarud tegid robootikas, tegelesid teised kleepetööga. Seekord võis pildi täiesti ise välja mõelda. Meeles tuli vaid pidada seda, et hariliku pliiatsi piirjooned ei jääks näha.

Mõtted juba liiguvad.

Nägu on mõtlemisest meeldivalt töine.

Mis muud, kui käärid sisse ja läheb lahti.

Egas see ise välja mõtlemine alati nii lihtne olegi. Tarvis on mõelda ja see ka ellu viia.

Tähtis on koostöö. Seda tuleb aga harjutada ja harjutada. Robootika on selleks imepärane vahend.

Kui vaist veab alt, siis joonis enamasti mitte.

Ja juba valmibki vahva robootiline kisakoor.

Kleepetööd hakkavad ilmet võtma.

Vahva näitus on esikus kõigile näha. Palun külastama!

Igati rõõmus ja värviküllane tulemus.

Aga sellel pildil teeb vist keegi sporti.

Sellised need kisakoori poiss ja tüdruk said.

Uhh, suur töö on tehtud.

Kuigi lumi maas, ei saa unustada varakevadisi aiatöid.

Väikesed sibulad leidsid töökate käte läbi tee mulda.

Maha sai pandud ka salat. Nüüd tuleb veel kasta ja küllap peagi on näha esimesi võrse tippe.

Sellised vahvad toimetused teevad ka toas olemise aja "talutavaks":)

Meie kallis Eesti on nüüd juba nädala jagu saja aastane. Õnne meile kõigile!
Saja tähistamine käis Kallikarudel aga niimoodi...
Esmaspäev algas juba mängude ja tantsudega, nagu sünnipäevadel kohane.
Mängitud ja tantsitud sai nii väiksemate sõpradega kui ka enda vanustega. Tore oli jälle koos olla.

 Kui lõbus hommik tantsu ja lauluga läbi sai, oli tark enne õue tormamist pisut hinge heita.

 Teisipäeval aga valmistasime meie mustast leivast ja muudest lapsele kasvamiseks vaja minevatest toiduainetest näiteks vanalinna majad, Pikk Hermanni torni, Rongikese, mis suvel vanalinnas tuuritab ja veel palju muud, mis vanalinna juurde käib.
Väga maitsev sai, mitte midagi ei jäänud alles:)

Vanalinna ja Toompea taamal meie meisterdkokad:)

Kolmapäeval aga tutvus kogu lasteaed meie kodulinna Tallinnaga. Kallikarud ja lepatriinud käisid aga Toompeal ja kõik julged ronisid ka Pikk Hemanni torni otsa. Väga tore hommik oli. Oli nii huvitav ja tornis natukene jube ka. Ikka kõrgus oli see, mis õpetajat ja ega vist kedagi muud eriti mitte, hirmutas:)

Olid ju vahvad pildid. Ja kes teab, ehk istubki tulevikus just selline ports Kallikarusid Riigikogus.
Ja jõudiski kätte meie väikese Eesti suur sünnipäevapidu.
Ärksamad Kallikarud olid kodust kaasa haaranud lipud ja hoidsid meeleolu üleval kogu peo jooksul.

Ja lõpetuseks vahvad Kallikarude ujumistreeningu videod. Tegelikult olis sellel korral meie lapsed juba päris suurte ujumise basseinis ja peab ütlema, et ujumine tuli kõigil kenasti välja. Eks ääre puuteid pisut oli, aga on hea teada, et esmase ujumisoskuse saavutamiseks on vaja teha veel vaid mõned sammukesed.
Head vaatamist:)

Oli ju vahva! Järgmisel korras saame kindlasti näha ka suure basseini saavutusi.