Päevakorras on liiklusteema. Päevad lähevad aina lühemaks  ja pime aeg muutub pikemaks. Autosid sõidab meie linnas endiselt palju, ei nemad sügist karda. Kallikarud koguvad ikka aina uusi tedamisi ja teavad, et pimedal sügisõhtul on vaja kanda helkurit ja tunda tuleb valgusfoori tulesid. Ja mis peamine, tänaval tuleb emme ja issi käest  kõvasti kinni hoida!

Igaüks tahtis helkurit uurida. Helkur - päris raske välja öelda.

Häid asju tuleb ikka sõbraga ka jagada.

Autokujuline helkur - päris vahva!

Sellist ei tahaks enda käest ära andagi.

Aga mina tean,  see on südamekujuline helkur!

Andsingi sõbrale, ta on nii õnnelik. Mina olen veidi nõutu aga see läheb varsti üle:)

Selline jänkukujuline helkur rõõmustaks igat last.

Nii see jagamine käib, lihtne.

Auto on tõesti vahava, mõte kutsub kohe põrr-põrr-põrr tegma.

Meil jagavad ikka tüdrukud ka seda auto teemat.

Enda värvitud roolidega on tore automängu mängida. Püüan kõikidest reeglitest kinni pidada ja ega teisiti saagi, kui politseinik on majas:)

Enne teooria, pärast praktika. Laua ümber on suisa järjekord, et oma autole rattad voolida.

Kõrvalt tunduvad asjad alati lihtsamad aga proovi ise järgi, siis tead...

Minu autol juba rattad all, nüüd võin rahulikult puzzle kallal pusida.

Maria saab rahulikult tagavararatast voolida ja autovalik on ka juba tehtud. Mattias peab veel aru, et missugust autot valida. Kõige parem oleks, kui saaks kõik:)

Ega ratta "panek" ei olegi mingi naljaasi.

Minu autod saavad ka varsti valmis.

Pigistada tuli nii kõvasti, õnneks aitas nägu ka kaasa:)