Jõuluvana on sellel aastal olnud helde. Õpetajad ja väikesed Kallikarud tänavad vahvate kingituste eest. Loodetavasti ei ole kingisadu veel lõppenud:)
Järgmine päev peale jõulupidu, üllatas jõuluvana veelkord Kallikarusid toredate mänguasjadega. Mänguasju oli nii palju, et igal lapsel jagus uudistamist.

Nukumaja sai uhke vannitoa ja magamistoa mööbli.

Paistab, et see uunivärk on lastel juba kodust selge. Igatahes, väga loomutruu mänguasi. Piiksub ja toimetb, justkui päris.

Nukuköögis hakkasid põrisema ja surisema kohvikann ja mahlapress.

Kui nukukesed on ära maganud, siis kohe vannituppa pesema.

Vahva nukumaja mahutab tegutseda tahtjaid palju.

Meestele ikka mehisema asjad. Väikesed leiutajad mõttepausil:)

Mis ikka väikest tüdrukut rõõmustab? Loomulikult ilusate ja pikkade juustega nukuke.

Jõulpeo eelsesse nädalasse mahtusid ikka meisterdamised ja näidendiproovid, näidendiproovid ja meisterdamised. Paaril päeval õhtul,  said aga Kallikarud, ennast välja elada. Toimus jõuludisko.
Maria ema tõi lastele meeleolu loomiseks isegi diskopalli.

Täna sai aga meie Mattias viieaastaseks. Palju õnne jõululapsele ja tema vanematele!

Ja ei puudunud ka sünnipäeva lahutamatu osa - see on kommi söömine.

Maiustus teeb lapse silma ikka rõõmsaks.

Täna õhtul ootavad uued mänguasjapakid avamist. Mis nii viga lasteaias käia:)
Kui suurem uudishimu rahuldatud, siis saab jälle tuttavamate mänguasjadega uuesti toimetama hakata.
Toredust ja tarkust jagub õnneks igasse mänguasja, tuleb sellega vaid õigesti tegutseda.

Mette - Mai usinad näpud said hakkam sellise magnetpildiga. Ja ta tegi seda täiesti iseseisvalt.

Sellised vahvad tegelased on meie Kallikarud.

                      Kallikarud, kauneid saabuvaid jõulupühi ja lõbusat uue aasta algust!
                                                 Kohtume meie blogis uuel aastal!

Kolmas advent. Kallikarude jõulupidu ei olegi enam mägede taga.
Täna ehtisid Kallikarud oma väikese armasa kuusekese ja nende meelest võiks jõulutaat juba täna tulla. Tegelikult võikski juba täna tulla, sest juba kõlavad mitmed õpitavad laulud vabas tegevuses ja ikka ja jälle võtab keegi luuletuse joru ülesse:) See kõik näitab, et laulud ja salmid hakkavad juba meelde jääma ja jõuluvana tulekuks on aeg küps.

Katariina võtab aga lauluhoo ülesse ja nii ta läheb... Kohe on liitumas ka teised ja nii see jõulutunne meisse kõikidesse tasapisi poeb.

Kaks päeva veel ...

Oma väikesi esimesi juubeleid on saanud pidada juba õige mitu last. Viiesteks said meie Alyssia ja Joosep.

Toredate roosade paberite sees olevad muffinid maitsesid ülihästi.

Natukene paberi harutamist ja maiustamine võib alata.

Tänud tublile muffinite küpsetajale. Kes küll mõtles välja  sellised toredad koogikesed?

Kes poistest ei sooviks sellist torti? Täna saavad seda vahvat torti maitsta aga kõik Kallikaru poisid ja tüdrukud. Loodame, et see tort neid ikka päris röövliks ei muuda:)

Ma olen viiene!  Küll võib ikka uhke tunne olla.

Kallikarud on juba nii tugevad, et suudavad oma sõpra õhku tõsta ja viieni loendamine ei tekita ka enam kellelegi raskusi. Tundub, et väikestest ümaratest tegelastest on saamas juba tõesti suured lapsed:) Seda on märganud ka teised lasteaiatöötajad. Sagedasti on kuulda, et kuidas Kallikarud nii äkki suureks on saanud.

Palju õnne kogu aastaks meie sünnipäevalastele ja nende emmedele  ja issidele!

Terve eelmine ja see nädal toimetasid Kallikarud jõulueelsete toimingutega. Iga päev oleme teinud etenduse proove ja nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et väikest viisi võetakse omakeskiski ette etenduse stseene. Ja aegajalt kõlavad laste suust jõululaulud.
Kahtlemata oli kõige toredam tegevus aga piparkookide valmistamine.

Pea kõik kolmapäevasel jõuluretke üritusel saadavad piparkoogid olid laste valmistatud. Ja küll oli neid piparkooke suisa kuhjade viisi korvikestesse laotud.

Iga glasuuria koht oli kõrges hinnas. Ei väsinud need väikesed töökad käed ka sugugi ära, mida tavaliselt muude tegevuste puhul sagedasti juhtub:)

Mida rohkem, seda uhkem. Glasuuriga ei tasu kokku hoida.

Paistab, et tegemist on magusa tööga. Sellised maid näod saavad olla ainult piparkoogi kaunistajatel.

Natuke tuleb ikka mekkida. Täiseti võimatu on vastupidiselt toimida.

Kauneid jõulukaarte on tulnud samuti Kallikarude käe alt vähemalt kolm korda rohkem, kui neid endid kokku on.

Kaunistamise töö  ei murra konti, vastupidi, annab juurde ainult kõike head.

Emmele kaart ja issile ja  üllatuseks ka täiesti võõrale inimesele.

Taspisi hakkavad valmima ka mitmevärvilised jõululaternad. Küllap toovad need pühade ajal rõõmu tervele perele.

Ja nüüd mõned vahvad pildid ka klolmapäevasest jõuluretkest. Tänud kõigile, kes vaatamata vihmasele ilmale päkapikkudega kaasa lustisid. Igatahes laste pealt oli küll järgmine päev näha, et selle õhtu tõttu haigeks ei jäänud keegi:) Kallikarude rühmas igatahes mitte:)

     

Kaunist nädalavahetust kõigile ja loodame, et tuleb ehk tibake lund ka nädalavahetusel. Vähemalt keegi kuskil rääkis, et pidi lund sadama hakkama:) Ootame ja loodame!

Algas kaunis jõuluooteaeg. Ka Kallikarud käisid koos lasteaiasõpradega päkapikk Pepega ja tema sõpradega  tutvumas. Pepe oli mõelnud kõigi peale. Toitu said nii loomakesed, kui ka kogu Suitsupääsupesa pere.

Lapsed küsisid juba eelmine nädal, et millal Päkapikumaale saab. Muidugi tahavad nad, et juba oleksid jõulud ja et juba algaks jõulupidu. Õnneks aitavad rõõmsad päkapikud ja nende üllatused lapsi jõuludele veidi lähemale.

Siin nad ootavad kõik reas kannatlikult, et mida põnevat seekord näha saab. ja toredust oli omajagu. Sai etendust näha, tantsiti, joodi teed ja söödi piparkooke. Seda ei juhtu just iga päev.

Pillipäkapikk Anu on juba akordioni välja võtnud ja advendihommik võib alata.

Laste soovid olid igati mõistlikud. Loodame, et väike Pepe suudab nende soovid täita.

Mõelgem meiegi rohkem üksteise peale ja ka metsaasukate ning loomulikult koduloomade peale.

Tantsu lõid jänkukesed ja tantsu lõid hiljem lapsedgi. Piparkoogid ja tee andsid aga jõudu oodata järgmist advendihommikut.

Kallikarud hakkasid jõuludeks valmistuma juba veelgi varem. Meie ei saa jätta susse aknaluale, need ei mahuks meie rühma aknalaule ju ära. Tarvis on vaja meisterdada jõulukalender, sinna sisse äkki päkapikk tublidele lastele ikka midagi poetab:)

Pisikesed kaunistamise vahendid said hoolsate näppude vahel sinna, kuhu need pidid minama.

Ei olnud seekord nurinat, et näpud on liimised või et ehtekesed liiga väikesed. Mõni laps kaunistas lausa mitu aknakest.

Mis viga päkapikul sellise lapse juurde tulla:)

Kõik soovisid oma kaunistust eksponeerida ja igaüks arvas, et just tema oma on kõige kaunim ja neil on täiesti õigus:)

No vaadake ise!

Kas teie jaksaksite nii palju pisikesi vidinaid väikesele aknakesele laduda. Vist ei, kuid meie Marie suudab.

Ka jõululaudeks hakkasime juba valmistuma eelmine nädal või kmoguni üleelmine nädal. Laule on mitu ja ega kõike korraga saa. Ikka tasapisi. Need laulud, mida kuulete, on alles esimeste õppetundide ajal filmitud. kuid kui keegi soovib ka kodus neid kuulata ja õppida, siis saab ehk siit abi.

Niimoodi see õppimise asi käib. proovitakse nii ja naa ja peol kõlab kõik nagu vaja.

Teine salm ka.

Head harjutamist! Päkapikud oskavad seda juba hinnata:):):)

Laske sisse kadrisandid...

Meie Kallikarudest kadrisandid olid täna laulu- ja tantsumaiad. Külastati lausa nelja rühma ja kommilastist jätkub ehk ka päkapikkude käimiseni. Ehk:)

Ja siin nüüd meie kadrisantide stiilinäited...

Selliste moodsate  kadridega oli lausa lust kampa lüüa.

Ja kes teab, võib olla satute teiegi selliste vahvate kadridega kokku.

Eelmine nädal oli meie majas palju külalis. Kui külalised maitsesid meie emmede ja isside valmistatud eesti toitu, siis Kallikaru tegid kõike ise ja sõid ka kõike ise.
Kõige pealt valmistasime Ida Lidia ema toodud kõrvitsast kõrvitsasalati. Maitseaineid sai nii pandud, et oleks lapsele sobilik. Nii hakkiski Kallikaru päris noaga kõrvitsat ja õpetaja lisas maitseained.

Kõrvits seisis ööpäeva vees, et kõrvitsatükid pärast keemist ikka krõpsud oleksid.

Enda valmistatud asi on ikka kõige parem. Küll oleks vahva, kui iga päev oleks aega nii palju, et ise süüa valmistada.

Seekord jäi maitsev leivasupp oma valmistatud kõrvitsasalatile alla. Natuke kahju, kuid tore oli jällegi vaadata, kuidas kõrvitsatükikesed justkui nõia väel kausist kadusid.

Väga kasulik on ka õues olemine. Kuidas muidu tühja kõhtu saada.

Neljapäeval tegid Kallikarud aga smuutit. Natukene kodu kootud ta tuli, kuid maitses pea kõigile.

Tervislikust smuutist kõht täis ja loomulikult jälle õue. Igas päevas on tera:)