Mängupäeva hommik oli justkui jõulupeo peaproov. Väikesed pidulised olid kaunites ja toredates kostüümides.
Meie esimene pidu võib alata...

Mida siin ikka veel oodata, kohe tantsule!

Jänku aitab sõbrale pai teha. Niimoodi on juba palju lihtsam.

Jänkuga tantsimine läheb ka justkui iseenesast.

Jalaga koputamine oli tore, müdistatud sai ikka kõvasti.

Natukene jänku abistamist ja sõprus on jälle kinnitust saanud.

Ja siis see algas, üllatus oli ennast ära peitnud.

Oh, ei olnudki kaugele see üllatus jõudnud. Kükitas meie muusikakeskuse taga vaikselt, mei aga leidsime loomulikult ta ülesse.

Kommikesed kotist kadusid justkui nõiaväel laste suhu.

Üllatuskomme jagus kõigile, nii väikestele kui ka suurtele.

Olen juba suur ja suudan vaikselt oodata enda kommijärge. Ise näed:)

Hõljuva vihmapilve all puhati välja väsinud jalakesi ja kommisöömise raskust:)

Pidi olema väga vaikselt, kuid ikkagi kostis siit ja sealt vaikseid naeruturtsatusi. Pilve all oli tegelikult väga lõbus olla ja puhkamine toimus küll vaid näiliselt. Sellised näitlejad me oleme!

Kuid jänkudel on aeg minna metsa tagasi, et rääkida teistele loomadele, missugused vahvad lapsed nende metsa lähedal lasteaias käivad. Ja pidulistel aeg õue lipata. Mine tea, äkki näeb veel jäneseidki.

Kahju, et päris kõike ei jõudnud pildile saada. Tegelikult mängisid väikesed pidulised veel pilli, kihutasid  vahvate roolidega linnatänavail ja vaatasid multifilmi sõprusest. Oli tore hommik ja lapsed paistsid ka rõõmsad ja rahulolevad olema. Ja ega uus pidu ei olegi mägede taga, varsti tuleb ju isadepäev!