neljapäev, 31. oktoober 2013

Õues teeme me toredaid asju...

VAATA VIDEO PEALT,  SIIS SAAD TEADA!

 http://youtu.be/AhoKaGAq2lc

 http://youtu.be/EJu9OayuhMI



 

 
 









Aga energiaülejääk on tohutu. Isegi riidesse panemise vaev ei võta seda vähemaks.

Või siiski, üks Kallikaru on "kustunud" otse õunapuu okste vahel:)


Liigsest enrgiast saame me lahti ei kuskil mujal, kui võimlemistunnis.
Torust läbi pugemine on juba käkitegu, kuid katsu sa hüpata üle nende nööride. Tõesilist viilimist saab näha nööridest üle hüppamise sektoris, seetõttu me seda otseselt ei pildistanudki:):):)


Viilimisel oli väike mõte ka, tasakaalupink tundus lihtsalt palju väljakutsuvam olema.

Ka siin ollakse päris tublid, ei ole isegi käsi tasakaaluks laiali ajada.

Pallidega toimetamine on ikkagi kõige lõbusam. Värvilised ja pehmed pallid võivad lennata igale poole ja  need ei tee üldsegi haiget.

Kõige parem oleks muidugi, kui need pallid satuksid Malle hoitud rõngastesse.

Kahjuks saab iga hea asi otsa ja pallid tuleb kokku korjata.

Et kõigil lastel oleks Kallikarude rühmas hea olla, võtsime sellel nädalal teemaks rühmareeglid. Sõna "reeglid " kõlavad kuidagi karmivõitu, seetõttu tuli otsus vormistada need kuidagi leebemalt ja sõbralikumalt. Pealegi, Kallikaru lapsed on senini nende käitumisnormide vastu vastu eksinud haruharva.






Väikesed Kallikarud pakkusid piltide kohta toredaid, samas ka väga asjalikke selgitusi. Üks oli aga selge, kui õpetaja küsis, et kas lapsed tahavad olla head ja viisakad, siis kostus kui ühest suust "JAH".

Väike Kallikaru: Sellel mõmmil on näpp suus.

Kõik lapsed said aru, et mõmmi nutab ja teine mõmmik teeb talle pai.

Niisugust toredat pilti nähes andis iga laps lubaduse, et tema küll hakkab oma mänguasju teistele lubama. Ja tegelikult on nii olnudki. Vaja on vaid veidi kannatust, head tahet ja viisakat palumist.

Seda lubadust on ehk Kallikarudel kõige raskem pidada, sest energiat on ju nii palju.                        

reede, 25. oktoober 2013



Lõbus mänguke Kallikaru lõbustamiseks. Täna praktiseerisime:)

Karud lähevad sauna (patsutused lapspõlvedele), külm vesi (kõdistamine lapse peopesades).
Karud lähevad sauna (jälle patsutamine), kuum vesi (laps kõdistamine küünarnukkidest).
Karud lähevad sauna (patsutamine), tuline vesi (kõditamine kaenla alt).

 Ja mäng saigi läbi, ega rohkem sõnu ei passikski, sest siis algab üks suur naerulagin.

RÕÕMSAT JA TEGUSAT NÄDALAVAHETUST!








          

neljapäev, 24. oktoober 2013

Mängupäeva hommik oli justkui jõulupeo peaproov. Väikesed pidulised olid kaunites ja toredates kostüümides.
Meie esimene pidu võib alata...

Mida siin ikka veel oodata, kohe tantsule!

Jänku aitab sõbrale pai teha. Niimoodi on juba palju lihtsam.

Jänkuga tantsimine läheb ka justkui iseenesast.

Jalaga koputamine oli tore, müdistatud sai ikka kõvasti.
Natukene jänku abistamist ja sõprus on jälle kinnitust saanud.

Ja siis see algas, üllatus oli ennast ära peitnud.

Oh, ei olnudki kaugele see üllatus jõudnud. Kükitas meie muusikakeskuse taga vaikselt, mei aga leidsime loomulikult ta ülesse.

Kommikesed kotist kadusid justkui nõiaväel laste suhu.

Üllatuskomme jagus kõigile, nii väikestele kui ka suurtele.

Olen juba suur ja suudan vaikselt oodata enda kommijärge. Ise näed:)
Hõljuva vihmapilve all puhati välja väsinud jalakesi ja kommisöömise raskust:)

Pidi olema väga vaikselt, kuid ikkagi kostis siit ja sealt vaikseid naeruturtsatusi. Pilve all oli tegelikult väga lõbus olla ja puhkamine toimus küll vaid näiliselt. Sellised näitlejad me oleme!

Kuid jänkudel on aeg minna metsa tagasi, et rääkida teistele loomadele, missugused vahvad lapsed nende metsa lähedal lasteaias käivad. Ja pidulistel aeg õue lipata. Mine tea, äkki näeb veel jäneseidki.
Kahju, et päris kõike ei jõudnud pildile saada. Tegelikult mängisid väikesed pidulised veel pilli, kihutasid  vahvate roolidega linnatänavail ja vaatasid multifilmi sõprusest. Oli tore hommik ja lapsed paistsid ka rõõmsad ja rahulolevad olema. Ja ega uus pidu ei olegi mägede taga, varsti tuleb ju isadepäev!
Uus nädal algas muinasjutuga "Kolm karu". Selles muinasjutus ei mänginud karukesed Katiga pille ega laulnud laule.
Õnneks on urisevad muinasjutukarud ainult mängult. Nendega on tore toimetada ja üle loendama julges tulla iga laps.

Mõnikord juhtus nii, et karukesi sai rohkem kui kolm. Nii tore oli kogu oma loendamisoskust demonstreerida.

Kuulan ja vaatan ja kätega tegutsen. Nii saab kõik palju selgemaks.

Väike Robi uurib ja imestab. Teiste tegevust uurides saab samuti targaks.

Pean meeles, et liimi tuleb panna ikka aluse peal.

Kuidas neid nüüd panna tuligi? Karuisal vist jalad püsti küll ei olnud?

Saan iga päevaga aina tublimaks, varsti on liimimine käkitegu.

Veel üks mõmmik ja töö ongi valmis!

Eelmise nädala meekommiralli jätkub. Iga päev saab Kallikaru mett süüa ja oma tervist kosutada.
Päike paitab meesõpru.

Kas just mee söömine on selleks põhjuseks aga sellel nädalal on lapsed tõesti täiesti nohuvabad:) Küllap sellel meel on võlujõud sees ja õnneks Kallikarud armastavad mett väga. 
Teisipäeval ootas meid õues üllatus. Üllatus oli väga suur ja punane. Ei, see ei olnud hiigelmaasikas, see oli hoopis tuletõrjeauto. Oli põnev ja natukene hirmus nagu ka ja missugune võimas hääl sellel autol oli. Toredad ja sõbralikud tuletõrjujad olid samuti.
Suured lapsed olid eriti targad ja teadsid kõike ja julgesid küsida kõike. Nendel oli koolitus "Tulest targem", eks ikka sellepärast. varsti oleme meie ka nii julged ja targad.

Pildile oli Kallikarusid otsevaates raske saada, ikka keeras peake sinna auto poole.

Võimas auto ja võimas hääl.
Külmapoiss tegi oma vigureid. Külmetas lombid ja lehed krõbisema. autojuhid pidid autosid soojendama ja aknaklaase puhastama, lapsed aga ei nurise selle kõige üle sugugi. Krõbisevad lehed  lausa kutsuvad hullama. Tore, et seda fantastilist sügist meile ikka jätkub!
Mõnikord me mängime kosmosesse minemise mängu õues. See käib nii, et tuleb kinnitada traksid, vaadata üle toiduvarud ja lend algabki. Õpetaja loeb koos lastega stardini kuluvad sekundid ja varsti ollakse kuu peal nagu nipsti. Tavaliselt tuuakse maale suveniiriks kuutolmu, mis kahjuks tuulega kohe ära kaob:)

Kelle pea ja kelle jalad, mitte ei saa aru.

Möllamine võttis vahepeal sellised tuurid ülesse, et mõni leht oli suisa otsapidi suus.

Huvitav, möllamisest ei väsi keegi.

Mõnus!




reede, 18. oktoober 2013

Enne lõunasööki jõuame veel kuulata raamatut "Mõmmi - Aabits" ja veidike rahunemiseks plastiliiniga mängida.



Oli ju tegus hommik. Kes palju teeb, see palju jõuab! Teie jõudke aga palju puhata nädalavahetusel ja kohtume jälle esmaspäeval!

Luuletus ei ole küll veel selge, kuid aeg on lõbutseda. läheme külla naabritele ja hakkame multifilmi "Kolm karu" vaatama.
Mida meile küll näitama hakatakse?

Kolm karu, tõotab tulla vahva lugu.

Need karud olid hoopis teistsugused, kui tavalises muinasjutus. Olid teised lahked ja sõbralikud ja isegi laulsid Katika koos. Järgmine nädal vaatame hoopis teistsugust "Kolm karu"