Täna katsetasime suurte laste ronimise väljakut. Esialgu tundus õpetajale see ronimispuude  konstruktsioon väga kõrge meie Kallikarudele, kuid nemad tõestasid vastupidist.

Karuronimine tuli välja nagu lipsi.

Ei ole vaja isegi kahte kätt kinni hoidmiseks.

Me kolmekesi reas, näod meil rõõmsad peas.

Üks väga populaarne vahend, järjekord oli pikk.

Martini põhiküsimus: Aga miks ma ronisin?

Sellise trikiga sain hakkama. Ega õpetaja ei saanud foto tegemisega kohe hakkama. tuli ikka õige mitu eaga nii püsida.

See lehvitus on teile, emme ja issi!

Pingutada on mõnus.

Natukene hirmus oli ikka ka vahepeal, aga seda ei näita ma välja.

Tundub kuidagi maitsev pulk olema.

Kallikaru suurte sõprade hulgas.

Esmaspäeval on Kallikarude lapsed oodatud suuremate ja väiksemate sõpradega saali 1. septembri etendust vaatama. Suviselt sooja nädalavahetust ja kohume tarkusepäeval.

Vihmasel ilmal on ka omad omad eelised. Käivitasime oma smarttahvli ja külastasime saali, kus oli vahva hullata. Ja kui päris aus olla, siis lapsed olid tubase tegvusega seekord väga päri. Kogu hommik kulges rahulikult ja mänguhimuliselt.

Tore tahvel lubab lausa mitmel lapsel korraga tahvli juures tegutseda.

Päris vahva oli proovida erinevaid värve ja jooni. Kõik sai ühe hetkega valmis ja sma ruttu sai ka ära kustutada.

Esialgu joonistati vaid sigri-migri pildikesi. Proovimise kihk oli nii suur,  ei olnud aega millegi konkreetsema peale mõeldagi.

Ühed tegid ja teised vaatasid  Päris põnev oli vaadata, millega keegi hakkama sai.

Maria joonistatud pilt. Päris sarnased, kas pole?

Külastasime ka saali, et oma jooksuhimu veidigi rahuldada. Mängisime mänge ja kui me juba saalis olime, siis ka pisut laulsime ja proovisime sahistamise pilli.

Mis seal sees küll sahiseb?

Tegelikult sai selle pilliga ka trummi mängida.

Pehmed pallikesed tegid laste meeled rõõmsaks. Hetk veel ja neid hakkas lendama igast nurgas.

Isegi õpetajal oli paar võimalust nina pihta paar lopsu palliga saada.

Mängimine on raske töö.

Magamise teesklemine aga omamoodi lõbus ka.

Kõveras nagu väike kirbuke.

Nii püütakse magamist teeselda.

Kui korraks aeg jälle maha võetud, siis on sellest vaikusest omakorda jälle mõnus vaikselt sööma hakata.

Suvi ja suvised spordiüritused on jätnud lastesse sportliku jälje. Lapsed on endiselt liikuvad ja tegusad ja spodivõistluste vallas palju targemad. Kohe näete seda isegi:)

Esimene paigaltstart ei olnud just päris see, mis ta täpselt olema peaks, kuid juba üsnagi midagi sinnapoole.

Jooksmist esimene proovikatse igatahes ei seganud.

Juba palju parem.

Päris mitu korda sai sätitud seda startimist. Kõhulistartijaid jäi üha vähemaks ja vähemaks. Juba osati põlve maha sättida ja nii oli minek ka palju parem.

Nii juhtuski, et ring tuli ringi järel.

Isegi kummikud ei võtnud hoogu maha.

Tore, et meie lasteaial on selline parjalt paras staadion, kus väikesed mudilased ennast proovile saavad panna.

Täna olime sellisel mänguväljakul, kuhu me siiani väga sagedasti sattunud ei ole. Tegutsemist jagus igas vallas.

Majakeses käis vilgas siblimine. Ikka trepist üles ja alla. Päris vahva oli seal natuke peidus olla.

Väike majake ja palju mudilasi, see nõudis head koostööd ja sõbralikkust ühisel toimetamisel.

Hulganisti liiva sai veetud majakesse sisse ja välja.

Tasakaalu oskus on juba Kallikarudel väga hea. Väga hea oli ka proovida hoopis teistsugust kiiku.

Ajab päris naerule see vahva kiik.

Kord oled üleval ja kord oled all. Ikka jalgadega hoogu juurde, sest nii see asi käib.

Mette Mai leidis endale suurema sõbra. Nii hea on, kui sul on täiesti uues lasteaias ka üks juba tuttav sõber ees.

Alguses on üks sõber, siis teine ja kolmas. Varsti juba iga teine naeratab ja kutsub mängima.

Ilusat vihmast nädalaalgust!

Kellele teine päev lasteaias, kellele juba teine nädal lasteaias.

Katariinal on just selline olek, et kaugelt paistab ära see teine nädal.

Kennethi nägugi reedab teise nädala poisi:)

Ralf on küll alles teist päeva üle hulga aja lasteaias, kuid koos vana sõbraga ei oleksi justkui mingit pausi olnud.

Ka Kaspar tundid end koos Martiniga üsna koduselt.

Mette - Mail on juba kolmas päev ja võib öelda, et igati tubli tüdruk. Saime võidu kurvastuse  üle ja mis muud,  kui mängima tüdrukute meelispaika.

Nii me harjume. Igasuguseid mänge sai tuju üleval hoidmiseks  ära proovitud

Ja siit vana tõde, koos on ikka kõige toredam. koos tegemine nakatab ka sõpra ja nii läheb päev kiiremini ja nii jõuab emme ja issi järgitulekuaeg ka rutemini lähemale.

Tere! Kallikarude blogi ärkas suveunest ja on jällegi valmis rõõmsasti koostööd tegema. Ja nagu alati, on meie blogi peategelasteks teie väikesed Kallikarud. Head uue õppeaasta algust ja toredate kohtumisteni kohtumisteni meie blogis!

Esimesed päevad lasteaias olid õige palavad. Nii tuligi väike laager panna ülesse veidi viludamasse kohta, kus päikese eest varju pugeda.

Väikeses laagris oli kõik vajalik rahulikumaks tegevuseks olemas. Olid raamatud, paber ja pliiats ja ka mõned mänguasjad. Ja tekkide peal võis ka niisama lösutada ja jälgida seda, kuidas veel mõni jaksab ringi joosta.

Pikapeale siginesid väiksemate laste juurde ka suuremad lapsed ja koos sai joonistatud igati toredaid pilte.

Uues rühmatoas oli kõik justkui uus ja uttav ühtaegu. Katariina ja Saskia joonistavad viltpliiatsitega uutele tahvlitele. Pärast on tore pehme vatiotsaga see vildikajoon maha kustutada. Meie Saskia aga ei ole uus ja tuttav ühtaegu, Saskia on meie Kallikarude päris uus tüdruk.

Kenneth tuletab meelde loomapuzzlet. Ja nagu näha, ei ole mitte midagi suvega meelest läinud.

Nukutuba tõmbab endiselt tublisid söögivalmistajaid.

Hetkel keedetakse torti:)

Autod meeldivad meie rühmas  nii tüdrukutele, kui ka poistele.

Väike ema olen ma, panen nuku magama.

Vahvat dinosauruse pilti tuleb ikka kõigiga jagada.

Hakkaja Artur August on meie uus Kallikarupoiss. Teda huvitavad peamiselt ikkagi suured autod.

Aga ka väiksemad autod sobivad.

Karmen on samuti uus Kallikarukene. Esimene päev läks tasa ja targu ja lõpus ehk päris edukaltki. Karmen lubas igatahes homme ka tulla:)

Artur Jakobile oli täna samuti esimene päev olla Kallikarudes. Suur venna aitas esimese hommiku üle elada;)

Meie Ralfil on aga Kallikaruamet hästi selge. Vaid paaril korra tuli emmeke meelde.

Liivakast on tore koht ka omaette toimetamiseks.

Veel toredam on aga koos midagi välja mõelda. Kenneth, Laura ja Anneliis tegid vahva liivatordi. Head isu!