Suvi ja suvised spordiüritused on jätnud lastesse sportliku jälje. Lapsed on endiselt liikuvad ja tegusad ja spodivõistluste vallas palju targemad. Kohe näete seda isegi:)

Esimene paigaltstart ei olnud just päris see, mis ta täpselt olema peaks, kuid juba üsnagi midagi sinnapoole.

Jooksmist esimene proovikatse igatahes ei seganud.

Juba palju parem.

Päris mitu korda sai sätitud seda startimist. Kõhulistartijaid jäi üha vähemaks ja vähemaks. Juba osati põlve maha sättida ja nii oli minek ka palju parem.

Nii juhtuski, et ring tuli ringi järel.

Isegi kummikud ei võtnud hoogu maha.

Tore, et meie lasteaial on selline parjalt paras staadion, kus väikesed mudilased ennast proovile saavad panna.

Täna olime sellisel mänguväljakul, kuhu me siiani väga sagedasti sattunud ei ole. Tegutsemist jagus igas vallas.

Majakeses käis vilgas siblimine. Ikka trepist üles ja alla. Päris vahva oli seal natuke peidus olla.

Väike majake ja palju mudilasi, see nõudis head koostööd ja sõbralikkust ühisel toimetamisel.

Hulganisti liiva sai veetud majakesse sisse ja välja.

Tasakaalu oskus on juba Kallikarudel väga hea. Väga hea oli ka proovida hoopis teistsugust kiiku.

Ajab päris naerule see vahva kiik.

Kord oled üleval ja kord oled all. Ikka jalgadega hoogu juurde, sest nii see asi käib.

Mette Mai leidis endale suurema sõbra. Nii hea on, kui sul on täiesti uues lasteaias ka üks juba tuttav sõber ees.

Alguses on üks sõber, siis teine ja kolmas. Varsti juba iga teine naeratab ja kutsub mängima.

Ilusat vihmast nädalaalgust!