Eelmine reede käisime jälle teatris. Seekord olid näitlejateks meie endi lasteaia Mutukate rühma väikesed näitlejad. Lapsed olid selgeks õppinud lavastuse "Pilleke paksus metsas".Lastele meeldis etendus väga, kuulati vaikselt ja suure huviga.

Veel mõni aasta ja oleme ehk meie isegi valmis seda toredat näitlejateed astuma.

Kuigi lavalt käisid läbi hundid ja karud, ei peljanud saalis olla ükski Kallikaru laps.

Roosakas kostüümis lilleneiu on meie Marie õde. Tubli eeskuju väikesele õekesele ja küll oli tore õekese esitus vaadata.

Vahvad karuotid. Eemal aga tubli muinasjutuvestja, kes juba oskas lugeda ja toetas etendust lugemise läbi.

Kelmikad hundipoisid ei ajanud õnneks kellelegi hirmu peale.

Meiegi vaatasime oma rühmas täna lavastust uuesti. Seekord tahvelteatrina. Kuigi ise näitlemiseks on lavastust veel vähe proovitus, said lapsed kaasa aidata Pillekese otsimisel, öökulli huikamisel , karu tatsamisel ja hundi ragistamisel.

Öökulli huikamisel läksid poiste silmad särama. Natuke salapära teeb ärevaks.

Pillekestki olid lapsed tublid hüüdma ja hüüti kohe nii nagu päriselt. Hääl oli hüüdja oma, hea harjutus edaspidiseks:)