Hetkel on Kallikarude peres viiruste aeg. Seda tähtsam on pesta õigesti käsi, ehk saame mõne pisiku peletada sellisel viisil. Kätepesemisel on olnud juhendamist ikka kogu aeg aga mingil ajal kipub jälle pesemise käik meelest ära  minema. Meie  tegevuse ettenäitajaks sai seekord Marie. Õpetaja oli muidugi enne kõike seda. Marie aga oli väga usin ja naljatamisi võib öelda, et see oli kui väikese kirurgi kätepesu:)

Enne seebitamist teen käed märjaks.

Siis panen natukene seepi ja sulgen kraani. Vee säästmine on tänapäeval ju väga oluline. Igapäevastes tegemistes jääb tavaliselt see kraani sulgemise etapike vahele.

Hoolega pesen käsi pealt ja alt ja ikka kordamööda mõlemat kätt.

Ja nüüd see nn. kirurgi pesemise element, see sõrmevahede pesemine. Seda tegevust tegi Marie erilise hoole ja tõsidusega. Tundus tore tegemine olema.

Kui seebitatud sai ka käeranne, siis oli ikka tore imetleda kui vahvad ja seebised need käed said. Randmete pesu on eriti oluline soemal ajal, mil usinad käekeset satuvad sügavale liiva sisse või veel millegi põnevama otsingule.

Mis muud kui algab loputamine. Tavaelus võtab selle tegevuse lõpetamine määramatult palju aega. See tore seebivaht ja seebimulli vahu juurde  kasvamine ei soosi kuidagi säästlikku tarbimist:)

Kahjuks peab see lõbu õpetaja valvsa silma all lõpu saama ja nüüd ei muud kui väike käte raputus kraanikausi kohal ja ongi see tore töö valmis. Ehk järgneb kunagi ka lugu käte kuivatamisest, sest seegi on omaette kunst. Seni oleme näinud maailma kõige kiiremaid kätekuivatamise stiilinäiteid. Enamasti on see tore vaatamine, kuid mis kehvasti, tuleb teha uuesti. 

Pisikuid ei karda me, käsi hoolsalt peseme!